Tartu Suusaklubi 2002. a. Vasaloppetil

2002.a. Vasaloppetile oli registreerunud ka 58 suusatajat Eestist. Seda nimekirja kaunistasid värske olümpiavõitja Andrus Veerpalu ja 2000.a. Vasaloppeti võitja Raul Olle. Tartu Suusaklubi bussiga sõitsid sinna ka 8 suusatajat Tartust ja Põlvast: Jaanus Teppan, Indrek Kelk, Arne Tilk, Hans Järvela, Margus Uibo, Peeter Loog, Juhani Püttsepp ja Kalle Kiiranen. Rool ja organiseerimine oli Jaanuse käes. Ettevalmistused (sh. osavõtumaksu tasumised) algasid juba eelmise aasta aprillis-mais, sest 16 000 piir saabus juba juunikuus. Sellegipoolest said mõned inimesed veel sügiselgi liituda.

Väljasõit on neljapäeval 28.veebruaril kell 17 Tartust Lauluväljaku 25 eest Paldiskisse, kust kell 21 (tegelikult ca 45 min hiljem) väljub laev Baltic Kristina. Ausalt öeldes läheb meil tänu ühele liiklusummikule päris kiireks ja kuna Eestimaa teed on tähistatud nii nagu nad on, siis kujuneb bussisõidu lõpp korralikuks ralliks. Aga kohale me jõuame ja kuna kohad olid kajutis, saame ka korralikult välja puhata. Järgmisel hommikul kella 8 ajal oleme Kapellskäris, kust siis läheb sõit Mora poole. Ilm on ilus ja päikesepaisteline, lund tunduvalt rohkem kui Eestis. Teel kohtame ka teisi eestlasi, sh. sõudjat Jüri Jaansoni. Peale tuntud suusakeskust Faluni avaneb võrratu vaade suurele Siljani järvele, mille teises ääres on siis meie sihtpunkt. Moras oleme lõuna ajal. Parajasti käib SkejtVasan, 30 km Oxbergist Morasse. Finishisirge on linna keskel kiriku kõrval, samas on ka Vasaloppet Hus, kus asub lisaks muule ka temaatiline muuseum. Tegelikult sai Morat juba paar kuud enne väljasõitu piilutud üle Interneti - nimelt on nad kirikutorni riputanud veebikaamera, kus saab allpoololevat sagimist reaalajas (tõsi, teatud intervallidega) jälgida, lisaks salvestatakse iga päev kell 12 kaamera pilt arhiivi. Kes asja jälgis, võis märgata et 22.veebruaril toimus Mora kesklinna liikluses väike muudatus - eks siis toodigi finishisirgele Vasagatanile lumi kohale.Võrdluseks: 21.veebruari pilt ja 1.märtsi pilt. Stardipaigas Sälenis on ka samasugune pildimasin. Ka ilmaprognoosi Moras ja Saelenis oli kasulik piiluda: http://www.wunderground.com/country/SN_ST.html. Tore on ära tunda enamustele seni vaid piltidelt ja veebist tuttavaid paiku, näiteks kuningas Gustav Vasa kuju. Finishipaigast üle tee järve poole on püstitatud hiigelsuur telk, kust saame kätte oma stardiümbriku numbri, kiibi jms.-ga. Osadel olid need tellitud siia juba varem. Jagatakse suveniire jms. pudi-padi, samuti on võimalik kasutada arvutit ja Internetti. Ka finishisirge kõrval käib kaubitsemine, võib osta näiteks Dalarna hobusekujukesi ja pildistada end põhjapõdratopise kõrval. Neli meest saavad ööbima linnast välja Kråkbergi skautide majja. Kõigi mugavustega puithooned Orsasjöni järve kaldal ilusas männimetsas. Ülejäänud neli kui Tartu Maratoni külalised peatuvad otse Mora esindushotellis (First Hotel Mora - kasuta MS IE-d!), mis asub finishist umbes 100 m kaugusel. Õhtul on Moras Vasaloppeti pidulik avamistseremoonia, kuigi eelvõistlused on kestnud juba nädal aega.

Laupäeva hommikul läheme rada vaatama ja suuski proovima. Sõidame oma bussiga viimasesse vahepunkti Eldresesse, kust Morasse on ca 9 km. Ilm on pilves, sajab lund. Osa meist võtavad osa Ericssoni Mustikasõidust (spetsiaalselt kutsutud külalistele, meediaesindajatele ja sponsoritele), ülejäänud sõidavad rahulikumalt. Margus Uibo uisutab end teiseks, esikoha saab ei keegi muu kui ... Torgny Mogren. Õhtul sööme niipalju magusat kui sisse läheb ja veel enamgi ning varakult poeme magama.

Pühapäeva hommikul peame tõusma varakult, kella 3.30 (Rootsi aeg) ajal, et siis tund aega hiljem sõita stardipaika Bergasse, mis asub Sålenist ca 6 km lõuna pool. Liiklus sujub üllatavalt hästi, kohal oleme kella 7 ajal. Temperatuur on -12 C. Jaanuse juhendamisel paneme veel viimased kihid pidamist, vaatame üle kas number on ikka peal ja kiip jala küljes. Stardikoridorides ollakse juba 30 minutit ja varemgi. Suusad-kepid on enamustel juba oma kohale omapäraselt hakki pandud ja ühiselt tehakse muusika saatel soojendusvõimlemist. Üpris jahe on, teisel pool jõge asuvaid Lindvälleni mäeseljandikke valgustab kahvatu hommikupäike. Umbes 10 minutit enne starti võetakse ära soojendusdressid, pannakse tähistatud kilekotti ja visatakse üle aia. Taevas lendavad kopterid ja isegi üks suur õhupall. Õhus on tunda pinget. Kell saab 8. Läheb lahti! Esimesed kilomeetrid on üllatavalt kiired (on ka kukkumisi), seda selleks et mitte jääda suuremasse troppi raja kolmandal kilomeetril oleva tõusu all. Sellegipoolest on seal ka esimestes gruppides suur trügimine, tuleb olla väga tähelepanelik et terve varustusega üles saada. Tagumised grupid olevat seal oodanud paigal kuni 45 minutit! Startis ju ikkagi 14 714 suusatajat, kirja oli pannud sel aastal aga üle 16 000! Raja esimene pool kulgeb 400-500 m kõrgusel platool, kus enamus maad on hõre männimets. Enamus aega saab paaristõugetega, nii et libisemine peab olema hea. Lisaks 7-le ametlikule vahepunktile on oma joogipunktid paljudel kohalikel klubidel. Juua antakse nii jõujooki, puljongit kui ka kuulsat Eckströmi mustikasuppi. Papptopsikuid vedeleb tihedalt maas. Sellise pika maa peal peab midagi tahket ka endal kaasas olema, nii magusat kui soolast.  Loomulike vajaduste rahuldamine raja kõrval maksab keskeltläbi 200 kohta. Pärast lugesime lehest et liidrid said selliste pisiasjadega hakkama laskumistel sõidu ajal. Firma PIN Trotting fotograafid klõpsivad nagu snaiperid kusagil raja keskosas ja üllatavalt kiirasti, kusagil 7-8.märtsi paiku võib enamus osavõtjaid enda pilti Internetis imetleda ja loomulikult ka tellida. Jaanus jälgib samal ajal rajal toimuvat, näiteks kuidas suusajälgedele veel viimane lihv antakse ja kuidas esimesed võistlejad sinna kohta saabuvad. Samuti on võimalik reaalajas üle Interneti jälgida iga võistleja vaheaegu ja kohta. Näiteks saame teada, et Andrus Veerpalu keskmine kiirus oli 21 - 24 km/t ja et Oxbergis oli ta 2.kohal. Evartsbergist alates rada laskub pikalt ca 100 meetrini üle merepinna ja suuremaid tõuse-laskumisi enam ei tule. Kerged krambid, sh. rinnalihastes! Küllalt "kosutav" on lugeda et lõpuni on veel 30 km; rajatähiseid on muide väga tihedalt. Raja ääres ergutavat rahvast on palju, eriti lõpupoole. Kellel pisike sini-must-valge lipuke rinnanumbri peal, sellele hõigatakse ikka estland-estland! Viimases, juba tuttavas vahepunktis Eldrises antakse ka kohvi, mis ergutab ja annab jõudu lõpuspurdiks. Lõpukilomeetrid linnapargis, viimane tõus kiriku taga ja ongi finishisirge! Rahvas on tihedalt kahel pool ergutamas. Erinevalt Tartu Maratonist ei saa kõik oma riideid kohe samast kätte, vaid kõigepealt antakse suusahoidlasse oma suusad ja siis jagunetakse kolmeks, vastavalt äraantud kilekoti värvusele. Kõige mugavamalt saavad läbi need, kelle kott kohe siinsamas Strandeni koolis, kuid St. Mikaeli kooli ja veel kaugemalasuvasse Östnori tuleb sõita bussiga. Kuid igal pool saab siis kätte oma kilekotid, käia dushi all ja tublisti süüa. Võitja on jälle rootslane ( Daniel Tynell, Falun/Borlänge SK 3:58,52 ), meie parimad mehed on vastavalt:  Andrus Veerpalu - 8., Raul Olle - 17. Rootslased on ju Vasaloppeti 78-aastase ajaloo vältel vaid 10 korda võidu välismaalastele ära andnud (pluss 2 korda naiste arvestuses, seegi kord Svetlana Nageikina). Eesti ainuke ja parim naine on seekord 1986.a. Tartu Maratoni võitja Ingrid Tikk. Olgu siin toodud kogu Estland-teami tulemused. Tipptund on aga kusagil kella 15-17 vahel ja rahvast muudkui voorib finishisse ja nii kuni kella 20-ni. Ju siis tahetakse sõita "täie raha eest" ja kindlasti jäävad valges lõpetajad ilma mitmest elamusest, näiteks laskumisest hämaras metsas, kus raja kõrval põlevad küünlad. Igaühel on aga oma sõit ja juba sellise maa läbimine on auasi igale suusatajale. Kõik lõpetajad saavad suure, A3 mõõdus diplomi legendaarse Nils Karlssoni (Mora Nisse) allkirjaga ja need kes suudavad sõita alla 1,5 x võitja aja (tänavu siis 5:58.18) - lisaks ka medali. Finishisse jõudis 13 799 suusatajat, seega 915 ilmselt katkestasid. Õhtul on sõidu pidulik tähistamine igas leeris, kõige uhkem on see ilmselt Falunis. Mis huvitav - meeletut väsimust ei ole meie grupis kellelgi.

Sõidujärgne öö jääb lühikeseks, sest meie sõit kodu poole algab jälle kusagil kella 4 ajal. Tukume ja seekord ei märkagi kui oleme tagasi tuttavas Kapellskäris. Teeme veel ühispildi ja sõidame laevale. Laev väljub kella 9 ajal (Eesti aeg), seekord kulgeb sõit valges ja kajutita. Head magajad saavad sellele vaatamata oma lemmiktegevust jätkata.Külastame ka baare ja viidame aega nii kuidas keegi oskab. Paldiskis oleme kella 20 ajal. Autode järjekord piiri-ja tollipunktis on pikk, kuid Jaanus lahendab asja lihtsalt ja elegantselt. Tartus oleme juba kella 22:30 paiku.

Kalle Kiiranen, 12.märts 2002

Märkus: Fotode jp01.jpg - jp24.jpg autor on Juhani Püttsepp.