altai-2001                  


 Matkamisest


Hea sissejuhatus matkamisse on loomulikult J.K. Jerome raamat "Kolm meest paadis..." . Asja veidi üledramatiseerides jagunevad inimesed matkamise suhtes minu arust vähemalt kolme klassi:

1. Need kes pole kunagi matkamas käinud ja ei lähegi (aga on muidu toredad inimesed)
2. Need kes on üks kord käinud ja enam kunagi ei lähe (kas siis tervis ei luba või tegelevad edaspidi vabal ajal millegi muuga)
3. Need kes üks kord on käinud ja enam sellest lahti ei saagi (Kohtla-Järve matkaguru Enn Käiss on algajaid korduvalt hoiatanud et "...laske jalga enne kui on hilja, rikute oma noore elu ära!").

Ise kuulun ilmselt sellesse viimasesse klassi, alustasin 1979.a. On käidud nii Eestimaal kui kaugemal (nimetagem neid siis kaugmatkadeks), nii jalgsi, jalgrattaga, suuskadega, vee peal kui vee all. Eelistanud olen ikka iseorganiseeritud tegevust, kus marsruut ja taktika tuleb endal eelnevalt välja uurida ning paika panna. Eriline nõrkus on ikka mägede vastu - tuleb nõustuda V.Võssotski laulu sõnadega et "Mägedest paremad saavad olla vaid mäed kus pole veel käinud...". Loomulikult, aja jooksul on prioriteedid ja huvid muutunud, samuti on olnud aastaid, kus on tulnud tegeleda asisemate asjade ja probleemidega. Kuid nii või teisiti, on aastate jooksul neid tavaelust väljahüppeid kogunenud üksjagu, osade kohta leiab siit ka põgusat infot, koos piltidega.
Ja otse loomulikult on tulnud tegeleda ka matka-alase organiseerimise ning õppuste-loengutega, alates siis kunagise Tartu Matkaklubi mägisektsioonis (1980-90), iseseisvas Tartu Mägiklubis (1990-99) või siis 1959.a. asutatud (ja 1999.a. uuestisündinud) Tartu Alpiklubis Firn .