Eelmisel suvel tegin rattamatka
Soomes,
ümber Saimaa järvistu. Loogiline jätk oli
teha nüüd midagi samalaadset ka
Rootsis ja Norras ning võtta sisse sealsete
kuulsate
rattamaratonide rajad - Cykelvasan
ja Birkebeinerrittet.
Marsruuti hakkasin planeerima kusagil mai lõpus - tegin seda
jälle Bikemap
keskkonnas. Mobiili jaoks on olemas ka head digikaardid nii Rootsi
kui Norra
kohta
- ostsin pro litsentsid, et sinna ka träkke saaks
lisada. Loogiline oli sõita laevaga Tallinnast
Stockholmi
ja sealt
rattaga alustada. Kus aga lõpetada? Esialgu oli
mõte peale Lillehammerisse jõudmist
sõita "alla"
Karlstadi ja
sealt rongiga Stockholmi. Rattaga seda viimast lõiku ei
tahtnud
enam sõita, kuna ilmselt liiga asustatud piirkond ja
kilometraaz
oleks liginenud 1400-le. Siis aga tuli mõte et milleks
Karlstadi
- loogiline oleks
lõpetada ikka Norra pealinnas Oslos, kuna algus on ju Rootsi
pealinnas! Olin kindel, et saan ratta Oslo-Stockholmi rongile
tõsta ja
Stockholmist jälle laevaga Tallinnasse. Tartu ja Tallinna
vahel
saab ju ikka rattaga
rongiga, vaadata vaid millisel reisil on ratas "roheline". Vasa ja
Birke
rattaradade
kohta on kindlad träkid olemas, erinevaid variatsioone oli mul
vaid retke alguse
(Stockholm-Mora) ja lõpu (Lillehammer-Oslo)
osas. Rootsis leiab
palju rattamarsruute märgusõnaga Sverigeleden
ja
mõnda neist ma siis kasutasingi. Lillehammerist
Oslosse on
põhimõtteliselt kaks võimalust - Mjosa
järvest lääne või ida poolt.
Kindlasti tahtsin
käia ka Falunis,
kus on kuulus Lugneti suusakeskus ja vana vasekaevandus. Nii
kujuneski juuni
lõpuks välja umbes
1000
km-ne marsruut
Stockholm-Uppsala-Sala-Falun-Mora-Sälen-Rena-Lillehammer-Oslo.
Vastavad träkid gpx-failide näol laadisinoma
Garmini GPS-i kui ka mobiili. Garmini seadmesse lisasin img-failide
näol ka Rootsi ja Norra kaardid. Suhtlesin enne matka ja ka
matka ajal kogenud rattamatkajatega - Raimo Laosma
(Fujimees)
ja Heini
Räämet. Viimane nendest startis samuti rattamatkale Skandinaavias ja Islandil.
Rattaid oli mul seekord valida lausa kolm (universaal,
maastikuratas, kruusaratas), aga otsustasin
matkal
kasutada ikka vana järeleproovitud universaali
Author
Stratos (2010; lihtsad V-pidurid, tavalised pedaalid, 3x8
käiku).
Rattakotiks on ka vana 60-liitrine
Ferrino, lenksukotiks Lotus KLS, telgiks väike Husky
Sawaj 2,
gaasipriimuseks MSR Windburner + 2 ballooni (230 g). Toiduainetest
võtsin Eestist kaasa
Tactical
Foodpack kiirtoite, Nordic kiirkaerahelbeid, tatart,
kohvi-teed-soola-suhkurt,
valgu- ja piimapulbrit, tuubiga mett ja kondenspiima. Joogivee
sisse lisamiseks oli kaasas SIS-tabletid. Loomulikult
rattaparanduskomplekt, varukumm ja väike pump. Magamiseks
õhuke magamiskott, alla nii
õhuke matt kui ka täispuhutav madrats Therm-a-Rest
NEO AIR.
Riideid oli kaasas veidi enam kui Soomes - Norra platoode peal
võib ka
suvel olla jahe. Lisaks vihmasem ka. Vihmakaitseks oli nii
õhuke
vihmajaki ja keep endale kui ka vihmakate rattakotile. Kuna
mu uuem fotokas Panasonic
Lumix oli remondis, siis võtsin kaasa vanema Canon Powershot
SX240,
muidugi ka mobiili Samsung Galaxy A52S, mis teeb
häid
pilte.
Mobiiliga on ainult see lugu, et ta on liiga
üleekspluateeritud - helistamiseks, kirjavahetuseks,
orienteerumiseks, pildistamiseks jne. Mobiili on raskem julgestada kui
fotokat - looduses on see oluline. Lisaks vajab laadimist, samas
kui fotokate jaoks on mul matkadel kaasas 5-6 laetud akut ja nendest
jätkub vähemalt kuuks ajaks. Garmini GPSmap 62S
jaoks võtsin kaasa AA-patareisid, mobiili jaoks 20
Ah
akupanga ja
võimsama, 60W
päikesepaneeli. Väike pealamp oli ka,
kuid
suvisel ajal pole seda nendel laiuskraadidel
vajagi. Ratta turvalisuse jaoks oli mul lisaks rattalukule ka puldiga
signalisatsioon.
Kalapüügivahendeid seekord kaasa ei
võtnud. See-eest aga võtsin e-lugeriga kaasa
lugemist minu-sarjast - "Minu
Rootsi" ("Minu
Norra"
olen juba varem lugenud). Reisikindlustuse tegin igaks juhuks ka.
Viimase
pikema rattasõidu enne reisi tegin
pühapäeval - Gravel
Grinder 109 km Tõrvas.
1) K, 05.07 :
Tartu-Tallinn (rong), Tallinn-Stockholm laev (Baltic Queen)
Lahkun kodust piisavalt vara, et jõuda 11:33 Tartu-Tallinn
rongi
peale. Pileti võtsin paar päeva varem,
nüüd tuleb maksta ka ratta eest.
Laevapilet Tallinn-Stockholm (B-kajut + jalgratas) on võetud
juba varem - 26.juunil. Saan ratta kenasti üles riputatud,
enne võtsin muidugi tagant raske koti maha. Loen eile
ostetud
"Minu Rootsi" e-raamatut - päris hästi kirjutatud.
Tallinnas
olen 14 ajal, ilm on pilves, kergelt tibutab. Sõidan rattaga
sadamasse, lähen rattaga esmalt A-terminali, mis on
pooltühi.
Võtan kerge eine - hamburgeri ja tomatimahla, hiljem
jäätise ja kohvi. Tallinki laev "Baltic Queen"
väljub
kell 18:00 D-terminalist - rattaga tuleb minna autode
järjekorda.
Check-in'is saan 4 kaarti, milledest üks on ka kajuti
uksekaardi
eest. Tuleb tähelepanelikult jälgida asfaldil olevaid
märgendeid ratturitele. Päris pikalt ootamine, aga
ratturid
lastakse laevale esimesena. Tegelikult oli vaid üks norrakas
mootorrattaga, ajasime põgusalt juttu. Sõidan
laeva
tahaotsa (3. tekk ) ja kinnitan ratta lukuga ühe
jämeda
toru külge. Võtab kaasa lenksukoti jms.
ning tõusen üles, 7. ja 8. tekile. Selgub,
et mulle on
antud lausa privaatkajut, mis siis et ilma aknata.
Käin duši all. Laeval on
mitmeid baare ja restorane, kuid lähen Grande Buffetisse, kus
päris soolase hinna eest saab rootsi laua - vali mida ja
kuipalju
tahad. Hommikusöök samas on mul koos piletiga
võetud.
Kõht täis, vaatan kajutis telerist ETV
päevauudiseid. Olen
päris väsinud ja tuleb hea uni.
2) N, 06.07 : Stockholm -
Danderyd - Norrviken - Märsta - Knivsta - Uppsala :
84 km
Ärkan 6:45 ajal, kuid kohalik aeg on ju veel 5:45. Tukun kuni
7:30-ni, siis tulen üles ja lähen Grande Buffetisse
hommikusöögile - jälle väga head
valikud. Kuid hind
oli ka hea - 18 eur, juba piletiga võetud. Teen aega
parajaks,
käin avatekil. Ilm on pilvine ja vilu. Juba sõidame
mööda Rootsi saartest, kus näha ka
maju. Stockholmi
Värtahamneni sadamasse
jõuame täpselt, kell 10:30 (kohalik aeg).
Lähen umbes
pool tundi enne alla 3.tekile, kus ka teisi ootajaid. Kui
lõpuks autotekile pääseme, sätin
ratta
sõiduvalmis ja kui laeva ahtriramp alla lastakse, saame koos
tuttava mootorratturiga esimestena uhkelt välja
sõita.
Edasi on päris pikk keerutamine sadamateedel, kuni
lõpuks
saan Norra
Hamnvägeni
teele. Ühe võrkaia juures panen
sõiduriided selga.
Ilm on läinud ilusamaks, Päikegi on väljas.
Sõidan
piki Norra
Hamnvägeni äärset rattateed põhja
poole,
jälgin oma träkki GPS-seadmes.
Ületan sillakese ja
jõuan Norra
Djurgardeni parki, kus vaikne ja kenad kõnni- ning
rattateed. Paljud kohalikud sportlikud inimesed
jooksevad-kõnnivad siin.
Avastan, et mu mobiilil pole internetiühendust - andmeside
tõrgub. Võrgureziim LT/3G/2G ei anna
ühendust, püüan panna 5G/LTE/3G/2G peale,
kuid
energiasäästureziim peal ja siis seda ei saa.
Tükk aega
otsin, kus saaks viimase maha võtta, pean nõu ka
kolleegiga ITOs. Mitte "Seaded" all pole see, vaid avakuval kiirseadete
all on "Energiasääst". Siis hakkab ka see 5G
tööle ja
saan internetti. Aga tükk aega pusimist ja aku
tühjeneb ka jõudsalt. Kusjuures hiljem
töötab ka see vanem reziim, mis
töötab ka
energiasäästuga.
Sõidan mööda Stockholmi
Ülikoolist ja Loodusmuuseumist.
Peale Stockholmi Golfiklubi väljakuid viib träkk mind
Edsvikeni
kaldarajale, kus kohati on kitsas tee vee ja kaljuseina vahel.
Badbergeti puhkekohas teen kerge lõunapeatuse. Edsvikeni
lahe
põhjaotsas on Edsbergi
loss, kus promenaadil jalutab massiliselt valgepõsk-laglesid,
inimesi nad eriti ei karda - lähevad laisalt mu ratta eest
ära. Sollentuna kiriku lähedal satun tagasihoidliku
dooria
stiilis Maratonstenen
samba
peale, mis pühendatud 1912.a. Stockholmi
olümpiamängudele. Seal olevat tollal olnud
maratonijooksu
poole maa pöördepunkt. Norrvikenis käin
tagasihoidlikus
pitsabaaris söömas. Pitsad on nii suured, et minul
jääb alati pool järgi, võtan
kaasa. Nii seal kui
ka tänaval liikujate hulgas on hästi palju tumedama
nahavärviga inimesi. Edasi liigun pikalt
Stockholmsvägeni
teel, loomulikult ikka kõrvaloleval rattateel.
Linnapilt taandub, nüüd on juba põllud,
aasad ja ka metsa
enam. On õhtu, hakkan juba mõtlema
ööbimise
peale. Tee ääres on väike majake, juures
kiri "Mora
stenar"
- kahjuks ainult kohalikus keeles. Kuid pärast google annab,
et see
olla väga tähtis koht Rootsi ajaloos - selle
nüüd
majakeses asuva kivi juures valiti Sveamaa kuningaid. Teisel
pool
teed on ilus mets - käin seal vaatamas
ööbimisvõimalusi. Siiski ei
jää siia,
sõidan edasi Uppsala poole. Õhtupäike on
madalal ja
hea sõita. Linna sisse ma ei sõida, liigun
mööda ringteed kuni Fyrisani jõeni, seal
on loodusraja
silt. Liigungi piki ilusat jõeäärset teed
linnast
eemale, lootuses leida sobiv telgiplats, soovitavalt vee
lähedal.
Liigub palju tervisesportlasi ja niisama jalutajaid. Sild üle
jõe, siis laiem ala Övre
Foret
- lindude pesitsusala. Vaatlustorni lähedal ajan juttu kahe
kohaliku mehega - Rootsis olla igaüheõigus
ööbida
peaaegu suva kohas üks öö. Päris
raja
äärde ei hakka panema, lähen veidi eemale
teisel pool
teed mäeküljel olevasse metsa, kus grafitiga kaetud
vanad
kuurid - seal tasane plats, mis sobib telkimiseks. Hea vaikne koht,
vaid metstuvide kruutamist on kuulda. Saan
telgi püsti, kui hakkab
sadama. Peale sadu keedan teed ja söön ära
pitsa
ülejäägi ja ongi aeg magama minna. Muide,
sääski on siin vähemgi kui Eestis. Mul on
kaasas hea
lõhnaga looduslik (tsitrusõlid jms.) pihustatav
Care-plus vedelik, mida ka testisin - peletab küll.
Pidasin enne matka nõu Urmas
Tartesega - DEET-i
sisaldavaid ei tasu kindlasti võtta, kui eelistada
sünteetilisi, siis pigem ikaridiini
või pikaridiini
sisaldavaid. Või siis männi-ja kasetõrva
baasil
tehtud Mokkimies,
aga seda peaks tellima internetipoest. Kuid kogu matka vältel
polnudki mul sääskedega probleeme.
3) R, 07.07 :
Uppsala - Vänne - Sala : 93,3 km
Abalakovi äratuskell ajab mind varahommikul telgist
välja -
on vaikne pilves ilm. Olen väsinud, magan veel kella 8-ni.
Rainview näitab, et vihmapilved jõuavad siia umbes
kella
11-12 vahel - kas jõuan Uppsalasse, kus saab vihmasaju
korral
ikka kuhugi varju? Teen hommikusöögi -
kiirkaerahelbepuder ja
3-ühes kohv. Panen laagri kokku ja liigun Uppsala poole. Kui
olen
jõudnud silla juurde, hakkabki tugevalt sadama ja linnamajad
veel kaugel. Pööran
ringi ja kihutan tagasi vaatlustorni juurde, kus oli korralik katus.
Saan seal laua taga istudes vihmasaju lõppemise ära
oodata.
Taevas on üleni hall. Kusagil 12:30 ajal saan uuesti liikuda -
nüüd mööda Fyrisani siinpoolset
kallast pidi Uppsalasse.
Stadsträggardeni pargis on kena kohvik, käin seal
kergelt
einestamas ja kohvi joomas. Jälle vihmahood. Liigun edasi,
vaid
kohati peatun pilditegemiseks - Svandammeni tiigi
ääres ja
Uppsala toomkiriku juures. Linnast väljun
mööda
Enköpingsvägeni teed, liigun kuni Vängeni,
sealt
pööre vasakule. Edasi on lõputud
tasandikud, kus
viljapõllud ja heinamaad. Veekogusid siin eriti polegi, nii
et
käin joogivett lausa ühes talus küsimas.
Siis mõned
kilomeetrid ilusaid metsateid. Eesti omadest eristab neid see, et siin
on
metsas palju kaljusid ja kive. Metskits jookseb üle tee. Siis
jälle
lagedamad alad. Liigun mööda Sverigeleden
rada, kus aeg-ajalt rohelise taustaga rattamärgid.
Õhtul
jõuan Sala linna
(pärast lugesin, et siin olid hõbedakaevandused).
Linnades ja teesõlmedes
orienteerumiseks pean võtma kasutusse ka mobiili ja
sealoleva
Bikenet äpi või siis Google mapsi. Kuhu
jääda
ööseks? Liigun linnakesest välja
mööda
Fagerstavägeni teed ja metsatukas näen ühte
kõrvalteed, mille lõpus paistab olla mingi
lagendik. Tõkkepuu
on ees, aga rattaga pole see takistuseks. Lähen vaatama -
paistab
olla mingi endine prügimägi (kaardil kiri Ashhagen -
tuhaaed?), mis
kaetud peene killustikuga ning kus kasvab juba rohi ja mõned
puudki.
Jään
siia laagrisse. Söögitegemise jaoks on mul
vett kaasas, vaid pesta ei saa. Keedan priimusel tatraputru ja
jään kuidagi unistama, nii et puder kõrbeb
põhja ja kuumus rikub mu priimusepoti ära. Siiski -
potti
saab veel kasutada ja pudergi on enamjaolt söödav.
Õhtul kostab metsast imelikku haukumist - selgub et
üks
sokk pahandab minu peale. Lõpuks ta siiski lepib olukorraga
ja lahkub.
4) L, 08.07 : Sala -
Broddbo - Möklinta - Garpenberg - Dalälveni
jõgi - Husby - Runni järv : 125,5 km
Hommik on ilus, päikesepaisteline. Peale
hommikusööki
liigun edasi - Broddbo, Möklinta. Viimases teen peatuse ja
käin sealses poes. Oleks sattunud nagu 90-ndate Eestisse, kus
poodides oli nadi valik. Aga mulle piisas - ostan seda mida on.
Üldse,
Rootsi maakohad ei erinegi siin niipalju Eesti omadest - leidub ka
lagunevaid hooneid ja vanu roostes autosid talude tagahoovides. Mis
muidugi on
Rootsi tunnuseks - punased majad, millede servalauad on valged. Rootsi
punast värvi kasutatakse ka Soomes, Norras ja
Eestiski, aga mitte nii massiliselt. Veekogusid on siin juba enam.
Möödun suurest Bäsingeni
järvest ja Asgarni järve
ääres kanali otsas teen lõunapeatuse.
Kerged sajuhood liiguvad üle. Dalarna maakond,
jõuan Garpenbergi.
Läheb ka mägisemaks - peale kerget tõusu
tuleb pikk
kurviline laskumineDalälveni orgu.
Õnneks on teekatteks ikka asfalt. Kuigi pidurdan (taga
ikkagi raske kott!),
ulatub siin kiirus kuni 50 kilomeetrini tunnis. Edasi aga kulgeb
idülliline tee pikalt mööda
Dalälveni vasakut
kallast - voolab
see võimas jõgi lõpuks Botnia
lahte Balti meres. Sellised kohad nagu Husby, Myckelby,
Nedernora, Skevdi, Yttersätra, Översätra,
.... Stora Skedvis on pitsabaar
- võtan ühe juustupitsa. Vahepeal on väike
vihmahoog, siis jälle päikesepaiste.
Õhtuks
jõuan Runni
järve
äärde. Ideaalne oleks ööbida vee
ääres,
saaks pesta ja ka toidutegemiseks vett. Kuid kõik
järve
poole minevad teed lõpevad eravaldustega. Siin pole
küll nii palju
eravalduse silte ("Privat") ja on ju "igaüheõigus".
Peale
paari luurelkäiku jõuan Dalviku kandis
ühtede
järveäärsete suvemajade juurde, kus
ühes pole
peremees/perenaine ilmselt tükk aega käinud. Liigun
rattaga läbi
krundi vee äärde ja leian väga romantilise
ööbimiskoha kõrgel samblasel ja kivisel
kaldal. Panen
telgi püsti ja
teen õhtusöögi. Kastan ennast ka
vette, et sõiduhigi maha pesta. Kivine põhi, halb
astuda. Väga ilus päikeseloojang, teen
pilte. Kaugel
teisel pool järve näen juba Faluni
suusahüppetorni.
Homme sõidangi sinnapoole. GPS näitab
tänase
sõidu pikkuseks 125 km, mis jääbki selle
matka
pikimaks.
5) P, 09.07 :
Runni järv - Falun - Borlänge -
Djuräs - Osterdalälveni jõgi : 92,3 km
Hommikul on ilus ilm ja püüan kiiresti minema saada.
Hommikusöögiks on mul reeglina kiirkaerahelbed ja
3ühes kohv. Siis
pakin asjad ja liigun tagasi asfalttee peale, mis kulgeb piki Runni
kallast. Enne Falunit põrutan Karlslundi kandis ekslikult
kiirtee E16 peale, tulen umbes 2 km tagasi, et rattateele
jälle
tagasi saada. Viimane on hulga ilusam ja ...muidugi ohutum. Falunis
endas on samuti kenad rattateed,
suundun neid pidi kesklinna poole. Nedre Norslundis teen puhkepeatuse,
uurin
kaarti. Siis liigun Holmgatani tänava kandis. Falunis tahan
käia Lugneti
spordimekas ja Falu
Gruva endises vasekaevanduses.
Linnades on hea lasta ennast juhatada Google Mapsil. Lugnetisse
suusahüppetornide juurde viib päris pikk
tõus, esmalt
mööda Svärdsjögatanit, peale
ristumist
Lugnetledeniga suunatakse mind vasakule, kus juba näha
spordikomplekse. Falunis on kaks hüppemäge
kõrvuti - K90 ja
K120, viimasel on hüpatud kuni 135 m.
Vaatan ringi, on ka teisi uudistajaid. Kohati on ümbrus
küllalt räämas, hädasti vaja lund,
mis selle
kataks. Seinal on ka reklaam "Falun
2027"
- murdmaasuusatamise MM siis tulemas. Liigun tagasi alla-linna,
nüüd
on tee õnneks allamäge. Külastan
raamatupoodi, kus ostan
mõned paberkaardid. Palju ma neid nüüd
kasutan, aga...nostalgiast ehk.
Tahan külastada ka Falu Gruva
vasekaevandust -
mitmed sõbrad soovitasid. See polegi linnasüdamest
kaugel
ja Google juhatab mind kohale. On tõesti võimas -
üle 100 m sügav ja mitmesaja meetrise
läbimõõduga auk, kus punaka
värvusega kivimid.
Seal olevat vaske kaevandatud 10. sajandist kuni aastani 1992. Saab
teha nii jalutuskäigu ümber augu kui ka imetleda seda
kõike vaatetornist. Valin viimase variandi. Käin ka
samas
asuvas kohvikus, kus ostan ühe jäätise. Siis
aga liigun
Falunist välja Borlänge poole, esmalt
mööda Gamla
bergeti teed. Mitmel pool asulate keskväljakutel
märkan pikka
varrast, kuhu on kinnitatud ringi- ja südamekujulised
pärjad. See on rootsi keeles "Midsommarstång
e. majstång" - kesksuvepost e.
maipost. Borlängest edasi liigun jälle
Dalälveni
jõe lähedal, suunaga Siljani järve poole.
On juba
õhtu, kuid loodan veel jõuda järve
lõunatipus
oleva Leksandini. Bäsnas
käin pitsat söömas. Kohalikud
küsivad kust tulen ja
kuhu lähen. Teevad suured silmad kui ütlen, et
Stockholmist
alustasin ja plaan on sõita Lillehammerisse ja sealt edasi
Oslosse. Peale Bäsnat ja Djuranget Dalälveni
jõgi
hargneb - seal ühinevad Västerdalälven
ja Osterdalälven (vastavalt siis
lääne- ja idaharu). Ületan
maanteesilla kaudu läänepoolse jõe,
mõne aja möödudes aga jõuan
idapoolse jõeni, kus vahva
pontoonsild. Asulad Gagnef ja Grada ning jälle Osterdalälveni
ületamine.
Djuras saan aru, et täna ma Siljani järveni valges ei
jõua, hakkan vaatama laagrikohta. Ühe koha peal
läheb
maanteelt metsa tee, kaardi järgi peaks seal kusagil olema ka
jõgi. Sõidan mõnisada
meetrit allamäge
mööda liivast metsateed ja jõuan
jõelammil
asuvale poolsöötis põllumaale.
Osterdalälveni
jõgi sealsamas, tugev kallas. Teisel pool
jõge on
suvilad, siinpool pole aga midagi. Jään
siia laagrisse - sile
plats ja vesi ka olemas. Kastan ennast korraks ka jõkke -
vesi
on jahedavõitu, põhi on aga liivane. Siis teen
õhtusöögi, pesen
hambad ja poen telki magama.
6) E, 10.07 :
Osterdalälveni jõgi - Leksand - Siljani
järv - Mora - Eldris : 82,6 km
Hommik on ilus, teen hommikusöögi, kuivatan samal
ajal
riideid. Peale hommikusööki pakin laagri kokku ja
liigun
edasi Siljani poole. Vaatan, et ega siin järve otsas ma
polekski
leidnud head ööbimiskohta - igal pool eravaldused.
Siis tulevad idüllilised
külateed, all sinab Siljani järv. Kuid siin
on veel tema kitsam osa. Siljansnäsvegen
kulgeb üle tammi, kahel pool vesi.
Siljansnäs neemel on peatuspaik,
kus ka teisi matkajaid, enamus autodega. Üks rattamees siiski
on,
ajame juttu. Kastan end korraks ka järvevette - jahe ja ...
madal.
Ei malda nii kaugele minna, kus oleks juba vähemalt puusadeni
vesi.
Sõidan edasi. Ilm on kohalikus mõttes isegi
palav. Ühe
koha peal külastan jälle pitsabaari. Siin on teedel
lisaks
rohelistele Sverigeledeni
märkidele ka Siljansledeni
märgid. Samuti ilmuvad juba teeviidad
sõnaga "Mora".
Vahepeal viib mägine rattatee metsade vahele, kus
järve
polegi näha. Siis jälle teetamm üle
järve ja Solleröni asula. Siit
on näha Siljani järve täies ilus - see on
ikka hiigelsuur
järv pindalaga 354 km2 ja maksimaalse sügavusega 134 m!
Morassse jõuan kusagil kella 16 paiku. Siljani
järv ulatub siia
Saxvikeni lahe näol ja sadamas kai ääres on
väike
laev "Gustaf
Wasa". Samas on ka Dalarna maakonna üks
sümboleid - suur
punane puuhobune. Liigun ratast käekõrval
lükates Moragatani,
Kirkogatani ja Vasagatani piirkonnas.
Loomulikult otsin üles Vasaloppeti finišikoha, kus
praegugi
tuttav kaar ja maja. Viimane on praegu loomulikult suletud. Suvistes
linnades
käivad tänavaremondid - nii ka ka siin. Terve
tänav
finišikaare ja Gustav Wasa kuju taga on üles
kaevatud.
Suveniiride kaupluses ostan 3 pisikest
puuhobust
ja
lasen pakkida nad pappkarpi. On juba õhtu, kuid "Waynes
cofee" on
veel tund aega avatud, võtan seal kohvi ja koogi ning laadin
mobiili ja akupanka. Suhtlen Messengeris ühe Ukrainast
pärit
sõbraga - selgub et ta on parajasti Moras oma siinelavatel
lastel külas ja osaleb siinsel jooksuvõistlusel.
Linna ei
taha ma ööseks jääda,
plaanin liikuda mööda Cykelvasan rada niikaugele kui
jõuan ja hea laagrikoht tuleb. Liigungi vastavalt GPS-is
olevale
träkile -
selgub et seda ei saa ka alati
usaldada - viib mu kohe alguses väikese jõekese
äärde, kus
pole silda, on vaid paar kalameest. Siitkaudu käivat talvine
suusarada, rattatee aga kulgeb veidi teisiti - vastav sild on eemal.
Sealtkaudu jõuan Mora kämpingusse, kus peatuvad
autodega
puhkajad. Minul pole mõtet siia jääda.
Liigun pargiteid pidi edasi, maanteesilla alt läbi.
Edasi on
peene killustikuga kaetud tee (Vasaloppssparet), mis kulgeb kenas
männimetsas. Paremat kätt jääb ka
rohtukasvanud
raudtee, mida ilmselt harva kasutatakse. Kusagil peale 20
jõuan
esimesse (Vasaloppetil - viimasesse), Eldrise kontrollpunkti. Seal on
korralik ja kõigile avatud ristpalkidest hütt, kus
avastasin isegi elektrivõimaluse - saan laadida oma mobiili
jms.
Hütis on puidust narid ja keset ruumi on kiviplaadil
metallahi,
korsten läbi lae muidugi välja viidud.
Väljas posti
otsas on suur töötav kell. Vett on aga ainult
ühes
samblases kraavikeses - hädapärast
saab pruukida, kas läbi filtri või keedetult. Mul
on puhast
vett pudeliga kaasas ka, teen õhtusöögi.
Tegelikult
peaks seal lähedal, 100-150 meetri kaugusel ka üks
oja voolama, kui
kaarti vaadata. Magan aga
ikka telgis, kuna ilm on ilus.
7) T, 11.07 :
Eldris - Hökberg - Oxberg - Evertsberg - Risberg -
Mangsbodarna - Smagan : 88,8 km
Ärkan kella 8 paiku - ilm on ilus.
Hommikusöögi
järel pakun laagri kokku ja kella 10 paiku saan liikuma.
Sõidab ka teisi rattureid, kuid mitte sellise koormaga ratta
peal nagu minul. Mõnusad kruusateed metsade vahel.
Tegelikult
polegi see kruus, vaid peenike terav killustik, mis
krõbisedes
kulutab rattakumme. Kohati on raja kõrval jälle
raudtee ja
ka autotee. Järgmine kontrollpunkt on Hökberg - seal
on ka
pumbakaev, kuid ... vett ei tule. Kõikjal on hütid
ja
laavud, lisaks ka korralikud viidad ja infotahvlid. Paaris kohas
valvavad rada sinised hobusekujud. Peale Oxbergi
hakkab rada minema mägisemaks. Paljudes kohtades on ka eramaju
ja
-hütte, kuid inimesi näha pole. Ju siis on need
talvel enam
kasutuses. Vasslani laavu juures teen lõunapeatuse - keedan
priimusega vett, mida kasutan Tactical Foods kiirtoidu ja tee jaoks.
Puhta veega oja on
siinsamas. Väga sobiv aeg, kuna hakkab ka vihma sadama.
Üks kohalik mees peatub korraks - tema läbib rada
pooljoostes ja plaanib veel täna jõuda
Morasse. Natuke
maad edasi läheb rada maanteealusest tunnelist läbi. Evertsberg
tundub olla juba suurem koht, kus on suuremaid maju maju ja enam
autoteid. Samas,
rajatähised ja träkk ei lähe alati kokku,
siit alates
esineb mul enam ekslemisi. Rada läheb ka rabadest
läbi - seal
on laiad laudteed, mida mööda hea sõita.
On näha
väiksemaid ja suuremaid järvi. Taevas on pilves ja
aeg-ajalt
piserdab ka vihma. Evertsbergi, eriti aga Risbergi
kontrollpunkti
järel kulgeb rada pikalt autotee lähedal, mis
küllalt igav ja tüütu. Kuna maanteel on
pikad
mõnusad laskumised, lähen kergema vastupanu teed ja
kasutan
seda ahvatlevat võimalust. Nii liigun kuni Mangsbodarnani.
Seal
rattatee eemaldub maanteest (Vasaloppsvägen, mis iseenesest
läheb ka
lõpp-punkti Sälenisse), suundudes Smagarna
järve ja
Smagani kontrollpunkti poole. Arvan et olen kaval ja liigun sinna
"otse", satun aga ühe kivikaevanduse territooriumile ja varsti
peale
seda
rada sumbub. Siit saaks ilmselt jalgsi, mitte aga rattaga. Tulen mitu
kilomeetrit tagasi. Samas, see ekslemine tasub ära - satun huvitavate
vanade vesiveskite
peale.
Edasi liigun mööda sirget
Ringnäsvägeni
teed, mis kaetud paksult värske punaka kruusaga, kus
väga halb
sõita. Lõpuks pöörab rada
vasakule metsateele,
kus hulga parem sõita. Taevas tõmbub aga enam
süngemaks, midagi juba ka
piserdab. Rada kulgeb kaarega ümber järve, juba
näha
maju, aga matkajatele mõeldud hütti ei tule ega
tule....Lõpuks, kella 20:30
paiku näen paremal pool teed punast viilkatusega maja, peal
kiri
"Smagankojan Övernattningskoja". Teisel pool teed aga
on
teeviidad: Mora - 80 km ja Sälen - 10 km. Kaugemal on suur
järv. Tõstan ratta koos varustusega varju alla ja
hakkan
asju tuppa viima. Seal on samasugused narid ja raudahi kiviplaadil nagu
ka mujal Vasa hüttides. Saan natuke aega olla, kui saabub ka
üks
läbimärg rootslasest jalgsimatkaja. Pole eriti
jutukas mees,
aga saan aru et alustas täna Sälenist ja plaanib
nelja
päevaga jõuda Morasse. Teeme mõlemad oma
õhtusöögid; rootslane teeb seda
T-särgi väel
väljas laavu juures,
mina - gaasipriimusel maja ees verandal. Üpris
rõske ja
jahe on, topin riideid enam selga. Siis aga heidan narile magamiskotiga
magama. Väljas on tõeline "koerailm" - tuuline ja
sajab
tugevasti.
8) K, 12.07 :
Smagan (puhkepäev) Koerailm jätkub ja kestab terve päeva.
Hästi
ajastatud mul see puhkepäev ju? ;-) Rootslasest matkamees
lahkub - jalgsi sammudes saab
vihmakindla riietusega liikuda, rattaga oleks see keerukam. Puhast vett pidi
saama 200 m
kauguselt - vastav viit oli teiste viitade all, eile ei
märganud.
Kui sadu veidi vaiksem,
võtan hütis oleva plastämbri ja
lähen otsima.
Tõepoolest, ühe kuuri (pumbamaja?) seina sees on
kraan ja
kõrval lüliti. Vajutan - pump hakkab
tööle ja
vesi tuleb. Teen süüa ja naudin
väljateenitud puhkust.
Loen ka "Minu Rootsi" raamatut. Lähen vara magama.
Öösel näen
vähemalt 3 erinevat unenägu.
9) N, 13.07 :
Smagan - Berga - Sälen -
Rörbäksnäs : 68,4 km
Hommikul enam ei saja, on vaid pilves. Peale
hommikusööki
pakin asjad kokku ja umbes kella 10:40 paiku saan liikuma. Kruusatee
metsade vahel, mis hiljem muutub pikaks kurviliseks laskumiseks ja seal
on juba asfalt. Mõned ratturid tulevad vastu - nendel on
siin raske tõus. Jõuan
Bergasse, kus Vasaloppeti stardikoht. Siin on ka Cykelvasani
start 11-12.augustil. Minul on see nüüd ka
läbitud, aga tagurpidi.
Vaatan ümbrust, teen pilte. Peatub ka teisi inimesi,
näiteks
ajan juttu Hollandist pärit naisega. Stardimaja ees
on
kivisammas, kus on kuldsete tähtedega Vasaloppeti
võitjad, nii mehed kui naised.
Otsustan käia ära ka Sälenis, kuna edasine
tee
läheb nagunii teisel pool Vasterdalalveni jõge ja
üks
sild on seal. Enne Sälenit on maja kirjaga "Sälen Choklad. Butik"
- lähen asja uurima. Šokolaadipood,
müügil
kohalik toodang. Ostan
ka mõne tahvli. Sälenis käin ka Coopi poes
oma
toiduvaru
täiendamas. Õige aeg peatuseks - algab
jälle tugev
vihmasadu. Peale vihmasadu sõidan maanteed pidi veidi tagasi
ning ületan silla. Seal liigun
mööda Södra Brändani teed, kust
kohati avaneb hea
vaade Vasaloppeti stardiväljale. Samuti näen siin
esimest
korda selle matka jooksul suuremat koske ühel
külgjõel. Teatud kohas, kus on teeviit
"Rörbäcksnäs 31 km",
pöörab träkk
järsult paremale ja hakkan liikuma mööda
siledat
pinnaseteed, kõrval voolab
kärestikuline Fejmani jõgi. See tee
(Rörbäcksnäsvegen) tõuseb
tasapisi, on
täitsa sõidetav ja polegi igav sirge, nagu kaardilt
võib paista. Avanevad üha
uhkemad avarad vaated. Kuid lääne poolt kerkivad ka
tumedad
vihmapilved; väntan kiiremini et jõuda vihmavarju Rörbäcksnäsi
asulasse. Õhutemperatuur
on +12C. Jõuangi viimasel hetkel kohaliku kaupluse juurde,
kus
korralik varjualune, lauad ja pingid, kui hakkab tugevalt sadama nii
vihma kui rahet. Poepidajad vabandavad et elekter on ära,
pakuvad
kompensatsiooniks kohvi. Ajame mõnda aega juttu - teeristilt
mõnisada meetrit eemal pidi olema automatkajate
parkimisplats ja
maja, kus saab duši all käia. Kui vihm lakkab,
liigungi
mõnisada meetrit tagasi teeristile, kus ühele poole
näitab viit "Folkets hus", teisele poole aga teeviit "Elverum
90"
- viimane on siis juba Norras. Rahvamaja
uks ongi avatud - seal on suurem ruum nahktugitoolidega,
duširuum ja WC-d. Parkimisplatsil (Ställplats) on
vaid
üks matkaauto. Ukse kõrval on rootsikeelsed
kirjad,
milledest saan aru niipalju et parkimise eest tuleb mingis keskkonnas
maksta 200 krooni ja duši eest 20 krooni. Üldse -
nii
Rootsis ja Norras on selgitavad kirjad vaid kohalikus keeles,
inglisekeelseid praktiliselt pole. Igal pool ei ole aega ja viitsimist
Google translate kasutada. Tõstan osa oma kraami tuppa ja
lähen kohe kuuma duši alla - no on
mõnus! Matkaautos
peatub üks kohalik koos koeraga, ta käib
maastikurattaga
sõitmas ja pärast ka duši all. Ajame
veidi juttu.
Maksmine pidi olema jah vastavas kohalikus keskkonnas, kus minul
ligipääsu pole. Teen väljas
trepi peal gaasipriimusega õhtusöögi ja
naudin seda
juba toas, nahktugitoolis raamatut lugedes. Väljas ikka sajab
- ei
hakka telki püstitama, panen põrandale magamismati
ja -koti
ning ööbin sees.
10) R, 14.07 :
Rörbäksnäs - Trysilelva
jõgi - Torberget -
Trysilvegen - Raskifteti tuulepark : 89,9 km
Hommikul on ilm pilves, kuid ei saja. Peale
hommikusööki
sõidan edasi - juba eile läbitud teeristilt Norra
poole.
Kahel pool teed on tõesti ilusad samblased
männimetsad.
Rootsi-Norra piiril on vaid tagasihoidlik silt "Riksräns
Norge" ja
kividest laotud piiritulp. Edasi ka sinised sildid "Innlandet
fylke" ja "Trysil kommune" - vastavalt siis Innlandeti maakond ja
Trysili vald meie mõistes. Trysilelva jõel on Lutufalleti
hüdroelektrijaam,
sõidan üle tammi ja pööran
paremale - asfalttee
piki jõekallast. Siis jällegi järsk
pööre
vasakule Rundflovegeni maanteele. Satun liiga hoogu - träki
järgi
oleksin umbes kilomeeter tagasi pidanud pöörama
paremale
metsateedele - pean sama tee tagasi tulema. Metsateel on rahulikum
sõita, siin autosid pole, tõkkepuud ees. Ilm on
jälle pilve tõmmanud ja hakkab sadama. Vestjoeni
järve
juures on üks hütt, teen seal varjualuses
lõunapeatuse. Edasi on küllalt metsik
mägine maastik
ja jämeda kruusaga kaetud tee, kus on väga halb
sõita,
eriti tõusudel. Põder kahe vasikaga
jookseb üle
tee ja kaob metsa. Natuke maad edasi vingerdab kruusateel priske
rästik. Teen rästikust seeria pilte ja loen talle
ussisõnad peale. Kohati kulgeb tee soode vahel ja enne
Trysilvegeni maanteed juhatab träkk mind vesisele varjulisele
metsateele, kus suured lombid. Tüütab ära ja
suundun
otse maanteele. Seal on päris tihe liiklus, aga
õnneks on
kõrval ka rattatee. Jõuan Oseni
järve lõunatippu, Sandstadi.
Siit saaks ka otse mööda Osenjovegenit järve
äärde, kuid sõidan träki
järgi ca 800 m
edasi ja pööran seal paremale kruusateele, kus
liiklust ei
ole. Algavad pikad tõusud - kui lähtepunkt oli ca
460 m
peal, siis lõpuks jõuan ca 760 m
kõrgusele. Kuid
mitte ühtlaselt, vaid ikka üles-alla liikudes.
Selgub, et
sellel mäeseljandikul asub Raskifteti
tuulepark
- tee ääres on ridamisi hiigelsuuri
tuulegeneraatoreid. On
juba õhtu, Päike hakkab loojuma ja päris
jahe (+10C) ja tuuline on. Kuid
sürr vaatepildid!
Kui arvan et enam tõuse ei tule, siis eksin - peale kiireid
laskumisi on ees järgmine tõus ja mägi
tuulikutega.
Olen nagu tänapäeva Don
Quijote, ainult hobuse asemel on ratas. Suur Oseni
järv
paistab kohati siia, kuid täna ilmselt sinna ma ei
jõua.
Leian ühes madalamas kohas (kus nii tuuline pole) tee
ääres mändide all laugema ja kuivema koha,
kuhu jään
ööbima.
Vett söögitegemiseks leian siin ka. Tegelikult
täitsa
mõnus koht. Murakaid on siin ka, kuid need pole veel
päris
valmis.
11) L, 15.07 :
Raskiftet - Oseni järv - Sorlistoa - Oskjolvien -
Rena : 44,8 km
Hommikul pean ikka veel ühe pika tõusu
võtma, jõuan Ulvsjofjelletile (809 m)
. Kõikjal on hoiatavaid silte, et äikese ajal
võib
nende tuulikute all olla ohtlik. Siit edasi on ainult laskumised, kuni
järveni välja. Hoogu väga suureks ei taha
lasta, kuna
taga pakiraamil on päris suur ja raske kott. Järve
lähedal teel märkan puidust silti "Osensjosamingene.
Sorlistoa Flotermuseum". Lähen alla uurima...
Paistab olla kohalik
järvemuuseum,
kus sadamas on väike laev ja kaldal muuseumihooned.
Üks
noormees sõidab autoga siia ja avab uksed. Hoonest hakkab
kostma
muusikat. Seal on kohaliku
laevanduse ja palgiparvetusega seotud esemed ning teleris jooksevad
kaadrid omaaegsest elust - metsatööd ja
palgiparvetusest. Viimane on nüüd kõikjal väljasurnud
värk,
kuna saastas jõgesid ja tänapäeval on muud
transpordivõimalused. Aga
rahva ajaloolises mälus on parvepoisid ja sellega seonduvad
lood kenasti
olemas. Kahjuks ei leia inglisekeelseid kirjeid. Vaatan muuseumis
ringi, siis aga vaatan sisse eemalasuvasse kohvikusse. Värsked
pannkoogid moosiga on nii ahvatlevad, et lasen neid koos kohviga ka hea
maitsta. Siis lükkan ratta jälle üles
maanteele ja
sõidan piki järvekallast edasi. Enne Sondre Osa
jõge
pööran vasakule. Vaatan üle Nordby
tammi, kuid minu tee siit üle ei lähe. Need
veed voolavad juba Rena
poole, kuhu tahan õhtuks jõuda. Vahepeal on
vihmahood,
ootan mõne varjualuse all ära. Lõpuks
jõuan Rena jõe äärde - kohas
kus
ta on tammiga üles paisutatud. Tamm ise on allpool -
käin
seal vaatamas ja pilti tegemas. Siit läheb ka maantee Rena Leiri,
kus 2012.a.
Birkebeinerrenneti eel ööbisime.
Aga Rena jõgi ise suubub veel allpool Norra suurimasse, Glomma
jõkke.
Kusagil peale lõunat jõuan Renasse.
Peatänaval on
tuttav Birkebeineri suusataja kuju, teen selle all pilti. Samas on ka
kohvikud-baarid-kauplused. Royal Pizzas võtan juustupitsa ja
mahla. Täiendan kaupluses ka oma toiduvarusid. Kus aga
ööbida? Linnas Glomma jõe
ääres on Rena
kämping
- sõidan Google mapsi juhatusel sinna. Õige aeg -
hakkab
jälle sadama. Varjun kämpinguhoone taga telkidest
varjualuse
alla. Kedagi seal pole, arvan et olen kaval ja saan siin ka
ööbida, enda telki märjaks tegemata. Kuid
mingil hetkel
tulevad sinna inimesed ja ütlevad et siin tuleb kontsert.
Lahkun
ja viin ratta maja duširuumide ees olevasse varjualusesse.
Käin sees küsimas ka ööbimise ja
duši
kasutamise kohta küsimas. Saab mõlemat, tasu on
suht
väike. Duši kasutamiseks antakse kaasa spetsiaalne
münt, mis tuleb panna dušikabiinis vastavasse
aparaati,
alles siis hakkab soe vesi ca 5 minutiks voolama. Täiesti
piisav.
Selgub, et seal varjualuses hakatakse pidama ühe vanema mehe
sünnipäeva, kutsutakse ka mind sinna muusikat
kuulama.
Võtan ühe õlle ja lähengi. On
tõesti
mõnus kontsert, mõned laulud isegi tuttava
viisiga. Eriti
sportlik ei paista see seltskond olla, enamus suitsetavad. Aga
mõnusalt sõbralikud. Üks norrakas kutsub
enda
majakese juurde, seal saaksin telgiga ööbida.
Lähengi
sinna ja panen telgi püsti lausa Norra lipu alla. Pidu seal
varjualuses kestab ikka pikemalt ja sinna koguneb enam rahvast. Mina
lahkun peale teist õlut ja telk on õnneks nii
kaugel, et
mind see ei häiri, tuleb hea uni.
12) P, 16.07 :
Rena - Asta jõgi - Bjornäsen : 32,2 km
Hommikukohvi joome koos norrakaga. Ta kingib mulle lisaks ka
mõned kohalikud kiirpudru pakid (mis osutusid väga
maitsvateks). Ilm paistab paranevat, ei saja vähemalt.
Kugi...pikem ilmaennustus lubab just tänaseks sadu. Pakin
laagri kokku ja liigun täpselt Birkebeinerritteti
träkki
mööda - peatänaval (Koppangveien) esialgu
"vastassuunas"
(otse oleks ees järsk mäenõlv, maantee ja
raudtee),
siis aga üle raudtee ja läbi maanteealuse tunneli
"õiges" suunas, mööda Rogsveveieni teed.
Siit avanevad
uhked vaated alla Renale ja tagapool olevale Glomma jõele.
Birke
rattamaratoni rajatähised on tagasihoidlikud ja seda kogu raja
ulatuses. Kuid mul on GPS-seadmes joon ees ja viitasid pole vajagi.
Esialgu on mõnus, kerge tõusuga asfalttee
külakeste
vahel, mis pöörab 90 kraadi paremale Asbygdsveieni
teele.
Tasapisi tõus suureneb ja ümbrus muutub
metsasemaks.
Jõuan Asta jõe äärde, mis
osutub päris tõeliseks
vahutavaks mägijõeks.
Rada (Djuposveien) kulgebki pikalt selle vasakkallast
mööda.
Väga maaliline ümbrus, ilm on ka ilus,
päikesepaisteline. Palju on siin tee peal ka lambaid ja peab
olema
ettevaatlik, et nad viimasel hetkel ratta ette ei torma. Karjaloomad,
eriti noored, tormavad ohu korral reeglina sinna, kus ka teised loomad
on. Sondre
Djupa lisajõekesel on sild ja peale seda Monsbuas
näen ka hütti.
See aga jääbki esimeseks ja viimaseks hütiks
siin rajal,
mida näen. Siin möödub minust ka
üks kohalik
rattamees, täna rohkem neid ma ei näe. Siis aga ootab
rajal
ees "rosin" - oma paar
kilomeetrit rusikasuuruste kividega kaetud metsateed...
Lükkan siin ratast käekõrval - ei
jõua raske
pakiga selliseid tõuse võtta ja ... kummidest ka
kahju.
Vaevalt et võistluse ajal (Birkebeinerrittet,
84 km toimub 26.08.2023)
ka kõik kümned tuhanded sõitjad sellest
kohast
üles sõidavad. Taevas läheb pilve ja tuul
tugevneb -
paistab et sajust täna ei pääse.
Vihmapilvede liginemist
näen ka Rainview
äpist. Ja loomulikult tasub pilk tõsta aeg-ajalt ka
üles taevasse... Enne Bjornaseni külakest
hakkan otsima
varjualust - pole muud kui inimeste suvemajakesed. Ühe
eraldiseisva majakese ees näen laia varjualusega verandat.
Kedagi
ei paista kodus olla. Üldse - maju on palju, kuid inimesi on
harva
näha. Avan aiavärava ja lähen varju alla. Ja
sadu ning
tugev tuul jõuavad kohale ning ei lakka ka
õhtuks.
Õhutemperatuur on kusagil +12C. Ega midagi, panen verandale
oma
telgi (parajasti mahtus!) ja jään siia
ööseks. Lambad liiguvad siin igal pool
ringi, osadel on
kellukesed kaelas ja tilinat on pool ööd kuulda.
Allpool on
kuulda jõe kohinat.
13) E, 17.07 :
Bjornäsen - Nysatra - Oyungen - Ljosheimvegen -
Birkebeinervegen - Sjusjoen - Lillehammer : 56,1 km
Hommikul on taevas veel pilves, kuid ei saja. Toon
lähedalasuvast
jõest vett hommikusöögi jaoks. Toorelt
seda juua ei
tasu (lambad!). Pakin oma laagri kokku, vaatan et kõik oleks
verandal nii nagu enne ja sõidan edasi. On head pinnase- ja
peene kruusaga kaetud teed, kuid pikad tõusud ja laskumised,
kuni 10-12%. Palju on suvemaju (mida vist pigem talvel kasutatakse -
suusarajad ju siin!), ka Norrale tüüpiliselt rohuga
kaetud
katustega. Tore on aeg-ajalt tugeda silte a'la "45 km til mal" -
niipalju ma norra keelt ikka mõistan...
Kohati on jõed, järvekesed ja ... sood. Ja tee peal
ikka
lambad... Huvitav, kas maratoni ajal nad ka nii vabalt liiguvad?
Ületan Asta jõe - see ulatub siis ka siia. Juba
tulevad
teeviidad, kus peal nimed Sjusjoen ja Lillehammer. Kusagil Aksjoeni ja
Kroksjoeni järvede vahel Elgasenis on ka minu matka
kõrgeim
punkt - 920
m üle merepinna. Seal teeristis on ka viide
"Hafjell - 19" - tuttav koht detsembrist
2022.
Kahju et nii pilves ja sompus ilm on, muidu oleksid vaated hulga
ilusamad ja uhkemad. Liigun mööda Sjusjoenvegenit,
hiljem -
mööda Birkebeinerloypat. Suurem asula Sjusjoen, teen
sillakese all puhkepeatuse. Matstasjonenis on matkamajake, kuid lukus.
Siit alates on väga ilusad ja mõnusad laskumised
kuusemetsade vahel, kaugel paistab juba suuri veekogusid (Nordmesna
või juba Mjosa?). Kuidagi märkamatult olen
äkki Lillehammeri
suusastaadionil,
kus on nii hooned kui ka rollerirajad. Siin lõpeb
Birkebeinerrennet, kuid "rittet" läheb veel edasi. Teen
peatuse ja
külastan kohvikut. Jälle õigel ajal -
väljas
algab tugev vihmasadu. Esialgu on mõte
jääda siia
telgiga laagerdama, kusagi pidi saama ka duši all
käia.
Istun kohvikus ja loen uudiseid. Üks julge orav tahab ka
kohvikut
"külastada" (ja laua pealt maiustusi näpata), aga
vaene
loomake aetakse julmalt välja. Käin peale vihma
natuke
ümbrust vaatamas ja otsustan ikka edasi sõita. Alla
viib
kiire ja kurviline laskumine ja leian end Lillehammeri
suusahüppemägede jalamil , Haakon
hall (kus "rittet" tegelikult lõpeb) on veel
allpool. Seal olime ka 2012.a.
Birkebeinerrenneti lõpus. Kuid
nüüd vaatan siin hüppemägede
jalamil ümbrust - 1994.a. loitis
siin XVII taliolümpiamängude
tuli. Siis aga sõidan alla linna. Olin Google mapsis
vaadanud
kohalike hotellide kohta pakkumisi ja valin välja odavama Øvergaard Overnatting,
Jernbanegaten 24. Küllalt ilmetu 2-korruseline maja, kus
esialgu
pole kedagi kohal, ka uksel olev telefoninumber ei vasta. Hakkan juba
ära
minema kui tuleb üks neiu, kes paistab olla kohalik. Ta ise
peatuvat ka siin ja on valmis helistama hotelli perenaisele. Helistab
ja teatab et saab küll - üks tuba on vaba ja maksab
640
krooni, st. ca 53 eur. Sobib! Perenaine pidi tulema nii 15 minuti
pärast, võin asjad 2.korrusele tuppa viia ja
duši
all käia. Teengi nii - ratta kinnitan lukuga all ukse
kõrval oleva posti külge, kogu varustuse viin
üles
tuppa. Tagasihoidlik, kuid hubane elamine. WC ja
duširuum
on küll ühine, aga ega siin palju rahvast ole.
Perenaine
tulebki ja saan maksta kaardiga. Üldse, kogu matka
vältel
piisas pangakaardist, kuigi oli natuke nii Rootsi kui Norra
kroone ka
kaasas. Saan ka oma mustad riided ära pesta ja välja
kuivama
riputada. Siis lähen õhtuse linna peale
jalutama. Käin
türgi kohvikus (Overlies
Kafe) söömas, võtan ka
ühe õlle. Otsin üles Birkebeineri
pronkskuju, mille taustal palun ühel
möödakäijal pildi teha,
"õige" T-särk on mul nüüd ka
seljas. Siis lähen tagasi hotelli ja jään
mõnusas voodis magama. Õhku on piisavalt, aken on
lahti.
Ka naabertoa rahvast on kuulda, kuid ei näinud.
14) T, 18.07 :
Lillehammer - Vingnesgata - Vingrom - Lillehammervegen -
Redalen - Mjosa järv : 48,3 km
Hommikusöögi teen võõrastemaja
pisikeses
köögis, kus on isegi head kohvi.
Söögiks on veel
kiirkaerahelbeid. Täna on mul plaanis külastada Norra
Olümpiamuuseumit,
kuid see tehakse lahti alles kell 10. Lepin perenaisega kokku et viin
oma asjad allkorrusel oleva toa nurka, kuna tuba peab olema vaba kell
12. Ilm on ilus, päikesepaisteline. Google maps abil leian
üles ka olümpiamuuseumi. Madal maja kirjaga "Norges
Olympiske
Museum" asub Maihaugvegen 1. Rahvast on veel vähe. Ostan
pileti
kõigi näituste külastamiseks, nii sees kui
väljas (ca 22 eur). Siin on ka koduloolised muuseumid ja Norra
Postimuuseum,
kuid põhihuvi on näha ikka spordimuuseumit. Viimast
tasub
tõesti külastada! Loomulikult jõuan ka
murdmaasuusatajate Püha Graali juurde, kus Klaebo, Northugi,
Bjorgeni, Johaugi, Dahlie, Aalsgardi, Ulvangi, Ellefsäteri,
Formo,
Brusveeni jt. kuulsuste pildid, suusavarustus ja muidugi
võidetud medalid! Siin on omaette nurgad ka
mäesuusatajatele, laskesuusatajatele,
suusahüppajatele,
uisutajatele, kergejõustiklastele, purjetajatele,
sõudjatele jt. Spetsiaalne nurk muidugi Lillehammer-1994
OM-le ja olümpiamängude kaugema ajaloo
kohta, kuni Coubertinini
ja antiikajani välja. Käin ka teistes (koduloolistes)
muuseumides ja ka väljas vaatamas. Vahepeal käin ka
kohalikus kohvikus kergelt einestamas. Väljas vabas
õhus
on vanad puidust hooned ja kirikud ning rahvast juba palju uudistamas.
Oma paar tundi möödub märkamatult. Siis aga
jalutan tagasi
võõrastemajja, enne käin veel tuttavas
türgi
restoranis lõunat söömas. Peremees tunneb
mu ära
ja tervitab sõbralikult nagu vana tuttavat -
türklased on
head suhtlejad. Eriti kui see ka ärile kaasa aitab ;-)
. Mu
eile pestud riided on kuivad. Pakin asjad jälle ratta peale,
tänan perenaist ja liigun Lillehammeri "väiksema
silla"
(Vingnesgata - mõeldud vaid jalakäijatele ja
ratturitele) poole. Valin Oslosse
sõitmiseks Mjosa järve
läänepoolse tee, mis ehk
raskem, aga ilusam. Esmalt on seal kiirtee ja rattatee (kus
harva
ka autosid liigub - max kiirusega 60 km/t) lähestikku, nii et
maanteemüra on kogu aeg kuulda. Siis aga rattatee
tõuseb
kõrgemale ja avanevad imeilusad vaated alla Norra suurimale,
Mjosa
järvele. Viimane läheb "allpool" kogu aeg
laiemaks. Kohas, kus üle Mjosa kulgeb Mjosbrua
pikk sild ja on liiklussõlm,
ekslen paar korda väheke, satun isegi kiirteele. Vahepeal
jälle sajab, olen lausa postkastide kitsas varjualuses
vihmavarjus. Peale vihma, kui Päike madalamal kui 42 kraadi,
ilmub
vikerkaar. On juba õhtu, hakkan vaatama laagrikohta. Enne Gjøviku
linna
on teeviit järve poole, kirjaga "Gjøvik
Campingsenter".
Laskungi mööda kurvilist teed alla järve
äärde
ja seal on tõesti kena laagrikoht, lausa liivarannaga. Veidi
eemal on ka paadisadam. Panen puusalu kõrvale oma telgi
püsti ja valmistan priimusel
õhtusöögi.
Järves on puhas vesi ja kaldal ka pingid-lauad. Ainuke asi,
mida
ei suuda avastada, on tualett. Kuigi vastav on viit olemas. Matkajat
see ei sega, metsatukk on eemal olemas. Liigub ka teisi inimesi, aga
mitte palju. On näiteks autokaravaniga matkajaid, kes
ööbivad parkimisplatsil oma autos. Õhtul
tuleb kolm
kohalikku naist siia ujuma. Vesi on üpris jahe, aga
paistab
et norrakad sellega harjunud. Ise ainult kastsin sisse, pesemiseks. Hea
mõnus ja ilus laagrikoht!
15) K, 19.07 :
Mjosa järv - Gjovik - Mogrein : 100,3 km Hommikul on ilus ilm. Peale hommikusööki
pakin laagri
kokku ja lükkan ratta järsku teed
mööda
käekõrval üles. Sõidan Gjøviku
linnast
läbi - ka siin käivad suvised tänavaremondid
ja igalt
poolt ei saa lihtsalt läbi. Väiksemaid asulaid on ka
peale seda.
Veel on väga ilusad vaated Mjosa järvele. Kuid peale Skreia asulat hakkab
tee järvest üha enam kaugenema ja
järvevaated kaovad. Ühes kohas tee
ääres märkan vaarikaid. Kuigi
leidsin neid ka eespool,
siis siin lausa punetab! Mõnda aega lihtsalt
söön.
Väsimus annab juba tunda - tõusud ei tule enam
"lenneldes",
mõne järsema korral lükkan ratast
käekõrval. Peale väikese
mäeaheliku
ületamist muutub maastik kardinaalselt - järskudel
mäenõlvadel jälle põlised
kuusemetsad, tee peal
kohtab jälle lambaid ja veiseid. Minu rattatee
äärde
jäävad ka suured järved - Skeppsjoen,
Oyngen, Hersjoen
ja Steinsjoen. Siin on ka mitmed looduskaitsealad, nagu kaardilt
näen. Teen peatusi, söön jälle
vaarikaid. Rattatee
kerib ja kerib muudkui mäkke...Siis aga algab pikk ja
kurviline laskumine
alla lagendikule. Õnneks keegi vastu ei sõida.
Mäed
lõpevad väga kindla koha peal ja
nüüd kulgeb suht
igav rattatee külade vahel. Muidugi oleks olnud
üleval
ilusamaid laagrikohti, kuid plaan on jõuda homme Oslosse.
Tegelikult on ka siin "tasandikul" ilusaid kohti ja ma juba tean
varasemast mida tähendab Norra "flat". Rattatee ristub siin
juba
väga tihti maanteega. Mjosa järve
lõunatipu lähedal
läbin asulaid nimedega Minnesund, Hammerstad, ......
Üle Andelva
jõe on ilus kivisild ja teisel pool pargis Eidsvolli
loss. Suure platsi peal on aga norra kirjaniku Henrik
Wergelandi
suur kuju. Teen peatuse ja pildistan. Kuid on juba hilja (kell 20) ja
hakkan vaatama sobivat ööbimiskohta. Tuleb veel Raholti
linnake
ja peale seda ristub rattatee kiirteega E6 - lärmi kui palju.
Peale kiirteed aga on veidi vaiksem ja Mogreina kandis läheb
vasakule metsa mingi kohalik terviserada (kotiga matkaja pilt
teeviidal!) - sõidan asja uurima. Umbes 600 meetri
pärast
näen metsalagendikul puidust ehitist, peal kiri "Greina"
(paistab
et puidu ja puudega
tegeleva firma laagrikoht
- ümberringi oli palju saematerjali ja pooleliolevaid
puitehitisi). Ehitise keskel killustikul on betoonrõngad
(lõkkekohad?) ja kolmes küljes varjualused koos
istumisega.
Mulle see sobib - jään siia, kuigi vett siin pole ja
natuke kostub
ka
maanteemüra. Ja mitte ainult maantee - ka reaktiivlennukeid
lendab
päris tihti üle - kaardi põhjal peabki Gardermoeni
lennuväli
siin lähedal olema. Panen telgi kõrgemale
puitpõrandale ja teen olemasolevast veest ja toiduainetest
õhtusöögi ning poen telki magama.
16) N, 20.07 : Mogrein -
Nordby - Jessheim - Klofta - Oslo : 58,1 km Hommikul on kena ilm, sõidan peale
hommikusööki
ja asjade pakkimist tagasi maanteele ning liigun edasi Oslo poole.
Jessheim, Klofta, Lindeberg, Frogner, Vardeasen jt. nimedega asulad.
Aeg-ajalt teen peatusi, ühe teeristil oleva poe juures
võtan hamburgeri ja juua. Kohalikud tulevad jälle
juttu
ajama, tunnevad huvi, kust tulen ja kuhu lähen. Siin
liigub
ka teisi rattureid, harva küll sellise kotiga nagu minul.
Peale
lõunat, kella 14:30 paiku jõuan sildi juurde, kus
peal
kiri "Velkommen til Oslo". Liigun piki Trondheimsveieni
kõrval
olevat rattateed kesklinna poole. Pikema peatuse teen Torshovdaleni
pargis, kus on omapärased kujud. Hakkab sadama, selle
ootan tihedama
võraga puu all ära. Siis liigun Oslo Keskvaksali
poole.
Plaan on homme sõita rongiga Stockholmi ja sealt
jälle
laevaga Tallinnasse. Vaatasin juba enne internetist
et Oslo-Stockholm rong väljub hommikul 7:32, kuid kusagil pole
kirjas
kuidas rattaga saab, palju see maksab. Stockholmist Tallinnasse
väljub laev ainult paariskuupäevadel, seega
kõige
varem alles laupäeva, 22.08 õhtul. Kuid seal on
saada vaid
Lux-kajutid, mis maksavad 600 eurot! Vahepeal vilgutatakse mulle ka
poole odavamaid, kuid seegi ju
röövimine. Jätan
lukustatud ratta vaksalis trepi all olevas varjulisemasse kohta,
aktiveerin ka signalisatsiooni - jaamades liigub igasugust rahvast. Ei
saa siiski infot (infopunkt kinni, keset jaama olevad
töötajad aga ei tea ka rongi ja ratta kohta), tulen
tagasi ja lähen vaksali
ees olevasse kohvikusse, et rahulikult istuda ja natuke internetist
veel sõiduvõimalusi uurida. Pean ühe
öö ka
Oslos veetma - paistab et lähedalolevas P-hotellis
on hinnad talutavad - 70-80 eurot öö.
Lähengi rattaga
sinna ja saan toa 5.korrusel, ratta aga saan jätta koos
suurema
kotiga retseptsiooni kõrval olevasse ruumi. Käin
kohe
duši all ja pärast söömas.
Lähen vara
magama, et hommikul vara tõusta.
17) R, 21.07: Oslo Tõusen juba kella 6 ajal, all retseptsioonis on
ka
väike puhvet kust saan hommikukohvi ja sarvesaiu.
Võtan
ratta ja liigun jaama ning seal perroonile, kust peaks väljuma
Oslo-Stockholm rong. Üks jaamatöötaja veel
julgustab, et
küll rongist saab ka rattapileti. Rong tulebki ette, aga kui
tahan
peale minna, peatab mind üks töötaja ja
teatab, et selle
rongi peale rattaga ei võeta! Püüan
vaielda, aga
ametniku vastu siiski ei saa. Ja nii imetlengi rongi väljumist
perrooni pealt... Paistab et mõttekas ja
nüüd lausa
ainuvõimalik ongi sõita hoopis lennukiga Oslost
Tallinnasse. Kaur
kirjutas juba eile, et "Nii
Norwegian kui Air Baltic lendavad otse Oslo - Tallinn. 22. juulil on
õhtune AB lend 111 eurot, paned ratta ja pakid ka sisse -
ütleme 200 eur, rong Stocki ja laevapilet tulevad kallimad".
Ja pakkimise kohta: "On
spets rattakotid, aga kallid, aga suva jalgrattapood võib
sulle
anda pakkekasti, neid on neil alati üle..... Oslo Sportslager
AS,
kesklinnas suur spordipood". Sõidangi rattaga Oslo Sportslager
poe juurde, aga see pole veel avatud, pean ühes vastasasuvas
kohvikus aega
parajaks tegema. Kui pood kella 11 ajal avatakse, selgub et neil hetkel
neid pappkarpe pole. Soovitavad minna lähedalasuvasse XXL
spordipoodi. Lähen, aga sealgi vastavat karpi pole.
Soovitavad Intersporti
vaadata,
mis ka lähedal samal Storgata tänaval. Lähen
-
seal on rattaosakond all keldrikorrusel ja neil see karp on,
mõõtudega 152x85x24 cm. Selgub, et üks
rattaremondis
töötavatest noormeestest on pärit
Lätist. Toon
ratta koos pagasiga alla ja hakkan pakkima. Rattal võtan
lahti
esiratta, sadula, pedaalid ja lenksu. Lenksu kinnitan
plasttõmmitsatega ratta esikahvli külge. Pedaalide
äravõtmisel jään tavalise 15-se
võtmega
hätta (liiga tugevasti kinni!), lätlane aitab
korraliku pika
võtmega. NB! Lennuki jaoks tuleb kummid pooltühjaks
lasta.
Pakin peaaegu kogu oma kraami ratta kõrvale karpi
ära -
selle mida mul täna vaja ei lähe. Karp saab
päris raske,
jõuan seda vaid mööda
põrandat lohistada. Rattamehed annavad veel teipi, millega
karp
kinni panna. Lubavad jätta selle nende ruumi, homme saan
kätte. Tõsi, ma veel ei tea, kuidas ma sellega 50
km
eemalolevasse Gardermoeni lennujaama saan. Kohalik rong läheb
küll
sinna, aga ... rongijaama vaja ju ka saada jne. Bolt? Kiikan, paljuga
siit otse
lennujaama saaks - enamus on ca 1000 krooni, kuid üks on ca
630
krooni (ca 53 EUR). Loodan et ka homme saaksin selle
hinnaga. Airbalticu lennukipileteid piilusin juba enne,
nüüd
aga ostan ära - L, 22.08 kell 20.30 Oslo-Tallinn lennule
BT816,
kus kaasas on salongi võetav käsipagas (kuni 8 kg),
äraantav pagas (see kott tuleb veel tekitada, kuni 20 kg) ja
rattakarp (maksimaalne kaal 24 kg, maksumus 45 EUR). Kokku
ca 215 EUR. Pole ju paha! Lähen jälle
tuttavas
P-hotelli
ja võtan seal veel
üheks ööks toa - seekord saan 4.korrusele ja
veidi
kallimalt. Elektrit ei ole - selgub, et siin tuleb oma uksekaart panna
toaseinal olevasse piluga karpi. Tegelikult võib sinna vist
pista suvalise sama mõõtu kaardi. Käin
duši
all pesemas ja lähen linna peale jalutama. Käin
söömas ühes kangialuses eksootilise
ümbrusega
restoranis (Uhort,
Torggata 11). Kaua
siiski ei viitsi linna peal tuiata, olen väsinud sellest
rahmeldamisest. Lähen hotelli ja juba 22 paiku magama. Kuid
23.30
paiku äratab mind
tugev sireen - mu rattavalve pult üürgab!
Kuidagiviisi saan
ta vaikima (või sai tal endal aeg otsa). Koridorides algab
ka
liikumine, kuid ei enamat. Tuletõrjeõppus?
Asi on selles et signalisatsiooniseade jäi rattraami
külge
ja mu vöökotis olev pult oli kuidagi
aktiveerinud selle
- vastav
nupp on puldil küllalt väljas. Kes sellisel kellaajal
aga
poes
võib olla - koristajad? Kujutan ette nende nägusid
praegu
:-) . OK, homme tuleb see süsteem maha võtta -
kardan et
Air Balticu töötajatele ja ka teistele reisijatele
sellised
naljad lennukis ei meeldiks.
18) L, 22.07: Oslo-Tallinn lennuk (Air Baltic) Hommikul lähen alla ja otsin üles
söögikoha,
et hommikukohvi juua - kohe hotelli kõrval on vastav
koht. Siis jalutan linna peale - otsustan
käia kuningalossi
vaatamas.
Sinna suunas jalutajaid on teisigi. Tagasiteel
satun ühe spordikaupluse odava
väljamüügi peale -
ostan sealt spordiprillid lausa 5 euro eest. Kiikan ka teistesse
spordi-
ja matkapoodidesse. Ostan näiteks Osprey 76-liitrise
ülikerge
veekindla koti - mul tuleb ju lennujaamas tekitada äraantav
pagasikott. Hotellis tuli tuba vabastada kella 11 ajal, sealt oli mul
seekord võtta vaid väike rattakott. Kella 12:30
paiku
lähen
Interspordi poodi. Rattamehed ei tea öisest
häppeningist midagi. Võtan signalisatsiooni
nüüd puldiga maha. Tänan neid (raha nad ei
võtnud, vaid läti noormehele kinkisin ühe
gaasiballooni - sellega mind nagunii lennukile ei lastaks) ja lohistan
suure karbi tänavale ukse ette. Bolt pakub ka täna
veel
Gardermoeni ühte taksot hinnaga 630 eur (tegelikult lisandus
veel
ka teemaks, nii et kulus ca 59 eurot). Tellingi selle, lisades veel
info et mul on pakk mõõtudega 152x85x24 cm. Auto
ongi ca
10 minutiga kohal, juhiks on tõmmu nahavärviga
abivalmis
noormees. Teeb autos ruumi ja tõstame minu rattakasti peale.
Ajame juttu - selgub et noormees on pärit Eritreast,
kuid elab juba 11 aastat Norras - õpib ja vahepeal teenib
taksosõiduga raha. Lennujaamas võtan
käru ja upitan
oma suure ja raske (kaalusin - 38 kg!) sellele - vaid nii saan selle
jaamahoonesse sõidutada. Vaiksemas nurgakeses
võtan karbi
lahti ja pakin ümber - osa asju panen suurde rattakotti, mis
koos
telgiga mahub täpselt 76-liitrisesse pagasikotti. Kogukaal
vaid 15
kg. Rattakarp
on nüüd täpselt normi piirides - 24 kg.
Lisaks on mul veel käsipagas (7-8 kg), mille võtan
salongi.
Teen aega parajaks, lennuk väljub alles õhtul
20:30.
Vahepeal einestan kergelt. Lõpuks on aeg niikaugel, et algab
lennule registreerumine - ootame järjekorras. Pagasikoti saan
samas ära anda, aga rattakarbi äraandmiseks tuleb
üks
töötaja minuga kaasa ja viime selle
suuregabariidiliste
pakkide äraandmise ruumi. Seejärel läbin
turvakontrolli
kadalipu ja ootan pardaleminekut. Lend BT816 Oslo-Tallinn toimub
väravast E11. Käin jälle kergelt
söömas ja
jätan natuke raha ka tax-free poodi. Lennureis on
lühike,
juba enne kell 23 (Eesti aeg) oleme Tallinnas. Pakid saan
küllalt
kiiresti kätte, rattakast tuleb ka tavalise lindi pealt. Ja
südaöösel olen kodus Tartus. Laevaga oleksin
olnud veel teel.
Kokkuvõtted: Matk õnnestus väga
hästi, päevi kulus vähemgi kui olin
planeerinud - 15 päevaga (sh.
1
puhkepäev) tuli kokku 1065 km rattasõitu. Kuid kui
võrrelda umbes sama pikkade varasemate sõitudega,
siis Eestis
on tulnud 1000 km peale tõusude kogusummaks ca 2500 meetrit,
Soomes
tuli eelmisel aastal ca 5000 meetrit
ja nüüd - 9500 meetrit! Milline on järgmine
kõrgusevõtt ?
;-) . Seekord süvenesin marsruudi koostamisse
põhjalikumalt
kui Soomes, kuid valikuvõimalusi jäi ka
nüüd nii
alguses kui lõpus sisse. Vaid Cykelvasa ja Birebeinerritteti
rajad olid kindlad. Kui nüüd viimaseid
võrrelda, siis
Birke rada oli kindlasti huvitavam ja raskem. On ka metsikum,
seal
pole ööbimiskohti ega nii korralikke
infotähiseid nagu
Vasa omal. On ka paar kilomeetrit suurte kividega kaetud teed, muu tee
on siledam. Vasa rada on ka huvitav, vaid lõpus maantee
kõrval kulgemine ehk mitte nii.
Orienteerusin jälle GPS-seadmes oleva träki abil,
vaid
linnades ja teesõlmedes tuli mobiilirakendusi (Bikemap,
Google
map, Rootsi ja Norra digikaardid) appi võtta. Kuigi mu
mobiilis oli veel kaardirakendusi (AllTrails, MapsMe, B-bark,
GeoTracker, Komoot, OsmAnd, Norgeskart, TopoGPS, Trailforks), kasutasin
neid seekord harva või üldse mitte. Peale
matka
avastasin veel hea kaardirakenduse Cartograph Maps.
Ilmad olid ... põhjamaised. Oli päevi, kus
temperatuur oli
päeval vaid +12C, aga oli ka kuni +25C. Vihmasadudega tuleb
samuti arvestada, eriti Norras. Läbimärjaks
ei saanud ma kordagi, jälgisin Norra ilmaennustust ja
vihmapilvede liikumistRainviewer
äpiga.
Päikesekaitse
kreem ja sääsetõrjevahendid olid kaasas,
kuid kasutasin vähe. Varustus
pidas hästi vastu - paar korda pumpasin vaid rattakumme ja
korra
õlitasin ketti. Piisas jälle 2
gaasiballoonist (230
g). Küllalt palju külastasin ka
teeäärseid
kohvikuid ja pitsabaare, see kajastub ka rahalistes kuludes. Rahaliselt
läks see reis ikka mitu korda kallimaks kui Soome oma -
sõidud ca 460 eur, hotellid 210 eur, toidud - 560 eur,
kindlustus oli ca 50 eur. Statistika kahel lehel
