Eesti Läänerannik 2011                         Rattaretk 18.-29.juuli                        12 päevaga ca 1060 km                           Pildigalerii

Kuna ma sel suvel mägedesse ei läinud, oli puhkuse ajal võimalus jälle ette võtta üks kodumaine horisontaalse alpinismi retk. Lääne-Eesti rannikult olen rattaga läbi sõitnud mitmel korral - 2006.a. Hiiumaa-retkel, 2008.a. Paldiski kokkutulekul, 2008.a. Saaremaa-retkel, kuid põhjalikumalt ei olnud seda ette võtnud. Alguspunktiks valisin Kurkse, lõpp-punktiks - loomulikult Ikla. Iseenesest on see küllalt standardne teekond - kattub see enamjaolt ju Estovelo marsruutidega nr.1 ja 11. Püüdsin vaid lisaks läbi käia huvitavamad neemed ja lahed, samuti lisasin Vormsi saare. Lisandusid loomulikult kohalesõit Tartust Kurksesse põiki üle Eesti ja tagasisõit Iklast Tartusse läbi Põhja-Liivimaa. Loomulikult sai enne ja pärast uuritud infot nende piirkondade kohta - selles ongi minu jaoks asja üks võlusid! Kui aus olla, siis esialgu oli mul kohe puhkuse alguses minna Ida-Virumaale (Kurtna, Poruni ürgmets jms.), kuid vaadates Eesti Jooksu Sanderi pilte lääneranniku ilusatest liivarandadest, otsustasin kasutada juulikuu ilusaid ilmu ja käia enne seal, Alutaguse karulaaned aga võtta ette hiljem. Kaaslasi spetsiaalselt ei otsinud, samuti ei teatanud ka kellelegi, et ära tule... Rattaks oli "Author Stratos" nr.2 - tema eelkäija on ühe noorema Kiiraneni kasutada. Ratas pidas v.hästi vastu, ma ei pidanud kordagi isegi pumpa kasutama. Marsruut ise läks 99% plaanikohaselt. Telgiks oli Husky Sawaj - igati mõnus taoliseks retkeks. Priimuseks oli seekord kaasas ägeda tulega Primus Omnifuel, keedunõuks aga 1-liitrine ja põhjaradikaga ning teflonkattega 1-liitrine Etapower pada. Vesi läheb selles keema 3-4 minutiga, nii et peab hoolega jälgima, et pudrud üle ei kee. 350 grammiseid gaasiballoone oli kaasas 2 tk, kuid hiljem pidin veel ühe juurde ostma. Nii et nendel eeldustel peab gaasi arvestama ikka ca 80 g/p. Joogipudelis oli pidevalt vesi Biolab Carboc2L-ga. Ilmad olid... vahelduvad - sain nii päikest kui äikest. Rohkem siiski esimest. Tegelikult mul jälle vedas - juuli lõpupäevadel sadas Tallinnas ja ka mujal ebaharilikult palju, pealinnas oli lausa uputus.


1) E, 18.juuli : Tartu - Põltsamaa - Pilistvere - Kabala - Türi - Käru - Lelle. Laager Imsi järve ääres : 127 km.
Tartust saan liikuma kell 9.30 - sõidan mööda esmaspäevahommikust Tartu Tallinna maanteed. Liiklus on päris suur. On juba palav ilm. Kella 12-ks olen Põltsamaa linnapiiril. Ostan poest ühe Sprite ja puhkan ilusal Roosisaarel. Edasi liigun juba mööda Viljandi maanteed, Esku juures pööran kruusateele, mis viib Pilistverre. Siin paisjärve väikesel saarekesel olen ikka lõunat pidanud, nii ka seekord. Juurde on tekkinud ujuvsaun, paisjärvel aga sõidavad noored vesijalgrattaga. Lõunaks teen kiirnuudleid ja teed, peale hammustan viinereid ja leiba. Kell 14.45 sõidan edasi, Pilistvere kiriku juures käin korraks vaatamas ka Vabadussõja monumenti. Ületan Viljandi-Tallinna maantee, jõuan Kabalasse, kus on ilus park ja mõisahoone. Kevadpealinn Türi tervitab (kl.16) oma tuttava sildi ja auruveduriga. Käin siin ka poes, ostan õlut, kalja, jäätist. Palav ilm tekitab janu. Kella 18 paiku jõuan lõpuks Lelleni, kus peale Lokuta teeristi pööran vasakule metsa vahele ja sõidan alla Imsi järvekese äärde, kus jään veidi eemal tuttava kase alla laagrisse. Kohalikud noored sulistavad vees, käin ka ujumas. Madal veekogu, ka keskel tunnen jalgadega allpool olevat mudast põhja. Õhtusöögiks teen piimasuppi nuudlitega.

2) T, 19.juuli : Imsi - Rapla - Varbola - Riisipere - Munalaskme - Rummu - Padise - Kurkse. Laager Kurkse sadama lähedal mererannas :  105 km.
Ärkan kella 7 ajal - sajab. Põõnan kella 9-ni, vihm on lakanud, kuid taevas ikka pilves. Käin järves pesemas. Hommikusöögiks teen kaerahelbeputru ja kohvi. Piimapudrude jaoks on mul seekord kaasas koorepulber. Liikuma saan 10.45. Kuid siis läheb jälle pilve ja hakkab sadama. Suuremad sajud ootan bussipeatustes ära, väiksema sajuga liigun. Temperatuur on umbes +18C, nii et ülekuumenemist pole täna karta. Kehtna ja Rapla vahel on kena kergliiklustee, kuid Raplas endas käib kõva teeremont, soovitatakse ringi sõita. Lähen siiski läbi linna, kirikust ning bensujaamast mööda ja pööran vasakule Alu poole. Varbola Maalinna (Jaanilinna) juures teen 14-15 vahel lõunapeatuse (nuudlisupp, tee), käin ka üleval linnuses. On näha, et puidust kujud ja ehitised hakkavad juba lagunema ja mädanema. Varbola asulas käin poes, ostan jäätist jms. Siis umbes kilomeeter maad mööda suurt maanteed Tallinna poole, seal pööran vasakule kruuusateele, mis viib Riisiperre. Vahepeal on tee hargnemine, mingeid silte aga ei ole - uurin veidi kaarti ka - õige on parem haru. Edasi - Nissi kirik. Kunagisel raudteetammil on nüüd terviserada, mida mööda saab näiteks rattaga sõites isegi Haapsallu ja Rohukülla! Sõidan Riisiperest läbi, otse Ääsmäe-Haapsalu maantee ääres, Mati Pubi ees on Võidusamba väiksem koopia, mille puhul olevat kulud aga tunduvalt väiksemad, kui Tallinna omal.  Edasi kruusatee Rummu poole, vahepeal on sellise naljaka (aga meeldejääva!) nimega koht nagu Munalaskme. Tegelikult oli mul plaan otse Padisesse tõmmata, kuid ei märka vastavat teeristi ja põrutan Rummuni. Rummu vangla ees peatun korraks ja helistan Valdole. Mingid kahtlased tüübid luusivad ringi, ei hakka siin poes käima, seda enam, et mäletan siit umbes kilomeeter edasi (Kaseperes) olevat soliidset poodi ja peatuskohta. Käingi seal toiduaineid (jogurt, Värska vesi) ostmas, söön bussipeatuses jogurti ära, siis sõidan Padise poole. Ilm on vahepeal ilusaks läinud, Päike paistab. Padises vaatan veidi ringi, käin kloostri ja mõisahoonete juures. Umbes 1 kilomeeter Padisest edasi läheb paremale sirge kruusatee - teeviidal ongi "Kurkse tee". Küllalt tüütu sõit seal lepavõsa vahel. Kella 19 ajal näen lõpuks merd ja üle lahe ka Paldiski valgeid naftaterminale. Otse ees on Kurkse sadama värav, mina pööran vasakule männimetsa vahele, kus leian mõnusa mereäärse laagrikoha. Hästi on näha ka Pakri saared. Rand on kivine, lõhnab laguneva adru järele ja seda ollust on päris pikalt ka vees, ei kutsu just siin ujuma minema. Käin piki mereranda ka sadama territooriumil, kus on Kurkse surmaretkel hukkunutele pühendatud mälestusmärk. Luurerühma 22 meest püüdsid 11.09.1997.a. läbi vee Suur-Pakrilt mandrile tulla, 8 pääsesid, 14 - mitte. Vett olevat tavaliselt (?) siin saare ja mandri vahel umbes 1 meetri jagu. Ei hakka testima. Sadamas remondivad mõned mehed mootorpaate. Lähen tagasi männisalusse, panen telgi üles, rüüpan õlut ja naudin olemist ja ilusat päikeseloojangut. Õhtusöögiks teen tatraputru. Viimasele raputan muide peale svaani soola, mida mul veel eelmisest aastast alles oli. Üks suur valge koer möödub minu juurest, nuhatab korraks ja läheb sadama poole.

3) K, 20.juuli : Kurkse - Harju-Risti - Pedase - Kolviku nina - Alliklepa rand - Keibu laht - Nõva - Liivase rand ja Uuejõe - Peraküla - Liivase. Laager Liivase ranna Spithami-poolses otsas : 69 km.
Ärkan 8 paiku - merel on udu - pole näha ei Paldiskit ega Pakri saari. Hommikusöögiks teen kaerahelbeputru ja kohvi. Liikuma saan kell 9.45.  Männisalust piki mereäärt edasi on palju eravaldusi. Sõidan nüüd mööda teist teed Harju-Ristini, sealt aga Vihterpalu poole. Taevas kattub ida poolt valguvate pilvedega, vaid otse ees on tükk sinist taevast. Käin ära ka Pedase neemel, kus palju eravaldusi, ka Pedase puhkekeskus, mille territooriumil olime 2008.a. rattamatkajate kokkutulekul. Käin ka mere ääres - siin on rand juba liivane. Tulen tagasi Vihterpallu ja liigun sealt mööda kadakatevahelist teed Kolviku ninale. Siin on ka eravaldusi, kuid on ka täiesti metsikut randa. Kolviku ninal on endise NL piirivalvepunkti valgetest tellistest lagunevad hooned. Veidi edasi on ka mageda veega Kolviku järved. Võtan seal pudelitesse vett ning kastan ka ennast sisse. Taevas on jälle selgeks läinud. Liigun piki rannikuäärset teed ilusassse Alliklepa randa. Käin siin ka meres ujumas - vesi on nii +18 C. Püüan liikuda ka piki Keibu lahe randa, kohati rada kaob. Rannakülla seekord ei lähe. Lõunaks jõuan Lepaaugu RMK puhkeplatsini, seal teen lõunapeatuse (kiirnuudlid, tee, sai). Püüan mööda liivaseid metsateid ka edasi pääseda, kuid väga vaevaline minek, ratas koos pagasiga on ju raske. Tulen tagasi "peateele", kus värske asfald, mingeid teeviitasid või silte aga ei ole. Sõidan nii mitu kilomeetrit, siis saan ühelt poistekambalt teada, et Nõva ongi varsti. Nõvalt sõidan Käbini, sealt aga ilusas männikus kulgevat kruusast Merenõmmeteed pidi Liivase randa. Ka siin Nõva maastikukaitsealal sai 2008.a. oldud, käidud Perakülast mitmete ilusate järvede ( Pikane, Allika-, Toatse(Tantsu) ja Mustjärv) ääres. Liivase rannamändide vahel on palju autosid ja telke. Laudtee viib üle liivavallide randa. Kuigi ilm on läinud jahedaks ja tuuliseks, kastan ka siin ennast korraks merre. Käin mööda tuttavat munakiviteed ka "all" Perakülas Nõva looduskeskuse juures. Selle tee siinses metsas asuva raadiojaama juurde olevat kunagi ehitanud vene sõjavägi. Siis sõidan tagasi teeristini, sealt piki Merenõmmeteed edasi kuni Uuejõe sillani ja mööda kõrvalteed lahe poole (piknikukoht!), otsima Uuejõe liivast sängi. Lõpus viib sinna lausa laudtee! Uuejõe säng keerutabki siin liivaste luidete vahel peaaegu mereni, kuid kuhu vesi sealt edasi voolab - ei näinudki. Tulen tagasi silla juurde, käin ka teisel pool linnuvaatlustornis, kust avaneb vaade Peraküla rabale. Keset suve muidugi linde vähe näha. Edasi liigun mööda teed Spithami poole. Kell on juba 18.30 ja aeg hakata otsima ööbimiskohta. Üks tõkkepuuga metsatee viib mere poole, mingeid silte seal ei ole. Sõidan mööda liivast teed umbes 800 m - ongi väga ilus ja inimtühi rannik, kust Spithami (Põõsaspea) neem hästi näha. Ilm on jahedavõitu ja tuuline, vette minema enam ei kutsu ning seekord päikeseloojangut ilmselt ei näe. Panen mändide vahele oma Husky-telgi ja teen õhtusöögi - tatrapuder, tee, maiustused. Rannaliival näen värskeid põdrajälgi.

4) N, 21.juuli :  Liivase rand - Spithami - Põõsaspea neem - Dirhami - Rooslepa - Elbiku rand - Hara teerist  - Hara küla ja rand - Vööla - Hosby - Pürksi (Birkas) - Saare mõis (Lyckholm) - Pürksi - Österby sadam - Einbi (Enby) - Ramsi. Laager Ramsi poolsaarel mererannas: 79 km.
Öösel oli äikesevihm, minu telki jõudis vaid mõni juhuslik piisk. Hommikune meri on ka sombune, kuid ei saja. Hommikusöögiks on kaerahelbepuder, kohv, sai. Liikuma saan kell 9.45. Liigun tagasi kruusasele Merenõmmeteele ja seal edasi Spithami poole. Kahel pool võimas kuusemets. Siin käivad kõvad kinnisvaraarendused - muudkui helista ja osta! Ja jälle kaob jupp maad ilusat rannikut eramaade alla. Tee hargnemine, tuleb valida see "õige". Ilm läheb ilusaks, õhk on peale vihma värske ning toob lõhnad paremini esile. Spithamis on avarad niidud, lilled lõhnavad ning rukkirääk häälitseb kusagil rohu sees. Siin on juba palju rootsipäraseid maju, kuid neid pole tihedalt. On ka endise NL piirivalve aegseid ehitisi. Tee peal tuleb vastu suur must koer, mulle ta tähelepanu ei pööra. Enne Põõsaspea neeme on ilus männimets. Viimasest väljudes avaneb vaade kivisele neemele - samas on ka metalltorn (päikesepatareid!), mille jalamil on avatud uksega putka, sees 2 nahkdiivanit ja metallist ahi. See on Põõsaspea Linnujaam orintoloogiahuvilistele - on ju Põõsaspea neem kevadeti ja sügiseti lindude läbirände ajal üks olulisi peatuspaiku. Hetkel näen vaid kajakaid ja luigeperet. Käin neeme lõpus kivide peal - puhub mõnus tuul. Siit umbes 10 km edasi,  Osmusaarest ida pool, on merepõhjas umbes 475 miljonit aastat tagasi tekkinud ca 7-kilomeetrise läbimõõduga Neugrundi meteoriidikraater. Avastati see Eesti geoloogide poolt veel küllalt hiljuti. Meteoriidiplahvatusest tekkinud tumedaid bretsharahne leidub nii siin neemel kui ka mujal. Ronin ka torni ja teen seal pilte. Sõidan tagasi sama teed pidi, käin ka ühel vanal piirivalve poolt tehtud kõrgendikul. Tõesti idülliline paik! Dirhamisse liigun ringiga (ehk oli ka mingi otsetee?), mööda teed lõunasse, Rooslepa poole (spordibaas, kus palju noori),  kabeli juures pööran heale asfaldteele ja sõidan tagasi põhja poole Dirhamisse. Käin kohalikus poes, ostan toiduaineid (õlut, limonaadi, pirukaid, jäätist jms.). Siin kuulen juba rootsikeelset juttu. Sadamas on väga kapitaalne muul, mille ääres ka Eesti piirivalve alused - see sadam olevat aastaringselt jäävaba. Kenasti on näha ka Põõsaspea neeme, kus alles mõni tund tagasi olin. Sõidan sama teed pidi tagasi Rooslepa poole, käin ka tee kõrval männikus asuval Dirhami rändrahnul. Mustikad on juba valmis. Rooslepa kabel kohal pööran ka paremale mere poole, et käia Elbiku liivarannas. On tõesti ilus rand oma valge liivaga! Inimesi on siin vähe. Käin ka suplemas, vesi on päris karastav. Põikan ka Roosta puhkeküla kõrvalteele, kuid päris lõpuni ei lähe - pole minu jaoks! Riguldi kandis on näha tuulegeneraatoreid. Norrby ja Söderby. Paremat kätt kadakate ja eramaade taga helgib Hara laht, mina pööran varsti ka paremale, kruusasele kõrvalteele, mis viib Noarootsi poolsaarele. Käin Hara neemel ja seal ühes vanas lõkkekohas teen lõunapeatuse - kiirnuudlid, leib, maiustused, tee. On lämbe ilm, ida pool müristab. Parmud tüütavad, sääski on aga vähe. Liigun edasi Hosby poole - vasakut kätt roostiku taga on näha suurt veekogu - Vööla meri (Bysholmsvike). Veel 19.sajandil olevat Noarootsi olnud saar, need "mered" on jäänud alles tolleaegsest lahest. Püüan kadakate vahel leida Järvekivi rändrahnu - ei leia, ju siis keegi ära viinud ;-). Enne Hosbyt näen ees suuri tootmishooneid ja seal aias seismas suurt karu! Puust siiski... Hosby kiriku juures teen puhkepeatuse. Teisel pool teed olevas pastoraadihoones asub Noarootsi valla infopunkt, sealt astub välja vanem mees. Räägib Noarootsi valla ajaloost ja inimestest, kohtadest, kuhu tasub minna. Paslepas suvitas omal ajal president Lennart Meri, keda kohalikud ikka taaduks kutsusid. Käis lihtsalt ringi, astus külapoodi sisse ja ajas inimestega juttu. Paslepa mõis olevat nõuka ajal olnud ministrite nõukogu puhkekoht, selle "avastas" Aleksei Müürisepp. Vabariigi ajal läks see presidendi kantselei alla, hiljuti aga müüdi ära ja ostis selle Armin Karu. Jutukas ja mõnusa huumorisoonega mees! Enne äraminekut küsin pudelitesse vett. Tänan, jätame nägemiseni - tulen arvatavasti veel siit läbi. Kui Pürksi jõuan, algab aga tugev sadu - oligi terve päeva sättinud. Suurema vihmasaju ootan ära kohaliku talupoe ukse-esise varju all, ostan juua ja jäätist. Sadu jääbki umbes poole tunni pärast järgi. Uurin vastasolevat Pürksi mõisahoonet ja parki, käin ära ka Saarel, kus on samanimeline mõis ja Lyckholmi muuseum. Maa aurab peale vihma, õhk on värske. Saare(Lyckholm) on tupiktee, edasi saab vaid Sutlepa mere ääres asuva linnuvaatlustornini, see on kõik. Edasi on Silma LKA sood ja rabad. Sõidan tagasi Pürksi ja sealt Österby sadamasse. Viimane on tegelikult ehitusjärgus. Käin muuli peal, teisel pool lahte paistab kenasti Haapsalu. Tulen tagasi ja Österby pritsikuuri juures pööran vasakule Einby poole, et sõita Ramsi poolsaarele. Tee tundub väga pikk ja vahepeal tuleb mõistatada, millist haru pidi sõita. On mitmeid eravaldusi, kuid inimesi, kellelt küsida, pole näha. Lõpuks jõuan siiski Ramsi neemele, kus samuti on endise NL piirivalve valgest tellisest hooned. See on mandri-Eesti kõige läänepoolsem punkt, teisel pool Voosi kurku on juba kenasti näha Vormsit, kuhu ka plaanis minna. Siia jõuab autoga ka üks noorpaar, keda nägin juba Saare mõisa juures. Tervitame. Liigun mööda liivast rannikut umbes 500 meetrit vasakule, kus kadakate ja mändide vahel leian hea laagrikoha. Kell on juba 20. Samas metsas on 2 värvilist päevamärki, ilmselt abiks merel navigeerimisel. Õhtusöögiks teen tatraputru ja teed, kõrvale hammustan saia ja sokolaadi. Naudin õlut juues ilusat päikeseloojangut.

5) R, 22.juuli :  Ramsi poolsaar - Paslepa - Hosby - Aulepa tee - Sutlepa - Salajõe - Linnamäe - Saunja - Uuemõisa - Haapsalu - Rohuküla - praam Vormsile - Sviby - Hullo. Laager Hullo lahe kaldal :  74 km.
Ärkan kella 8 paiku Ramsi neemel - on täielik vaikus! Käin meres pesemas, siis teen priimusel riisiputru ja kohvi. Valge purjekas liigub uhkelt läbi Voosi kurgu avamere poole. Ise saan liikuma kell 10.30. Sama teed pidi tagasi Silgurahuni, peale seda teeharu, mis viib Paslepa poole. Ilus männimets, varsti asendub kruusatee asfaldiga. Jõuan teeristile, kus ongi Teeristi külalistemaja, ehitatud endisesse hobusetalli. Teisel pool on aga uhke allee, mis viib mõisahooneni, mille väravapostidel on lendu tõusvate kotkaste kujud, hoovis aga kivist karu kuju. Tagasihoidlik silt - eravaldus. See siis ongi ilmselt Paslepa mõis! Siin teeristil on ka teeviit Telise neemele, kuid sinna ei soovitanud eilne infomees sõita, olevat väga tihedalt eravaldusi täis. Sõidan hoopis Hosbysse ja kohtangi jälle infomeest ennast. Ajame veidi juttu, siis liigun Sutlepa poole, suurele maanteele. Peatuse teen Salajõe kandis, kus pidi olema osaliselt maa-alune jõgi. Karstiala, umbes nagu Tuhalas. Linnamäe teeristil pööran Haapsalu poole. Ilm on päikeseline ja tuuline. Taebla jões loputan ühe oma higise särgi veidi puhtamaks ja panen taha rattakoti peale kuivama. Enne Haapsalut, Uuemõisa Ehituse ABC-st saan osta gaasiballooni, kuna tundub et kahega ei tule ma lõpuni välja. Haapsalus käin vaatamas vanalinna - kõigepealt muidugi piiskopilinnust. Sisenen lõunavärava kaudu, kus on ka laste mänguväljak, panen ratta alla kinni ja jalutan ümber lossi. Taga platsil seatakse üles kontserdipaika. Kõht on tühi (kell on juba 15), otsin söögikohta. Linnuse lähedal leian Rootsituru kohviku, kus tellin Kreeka kebabi, mahla, õlut ja jäätist. Küsin näitsikutelt oma 1,5-liitristesse pudelitesse ka puhast vett. Edasi liigun rannapromenaadil - on tõesti väga kena! Seejärel sõidan kesklinna, kus käin poes, ostan toiduaineid ja suundun Rohuküla poole. Haapsalu raudteejaama juures on lausa vana-aegsete vedurite näitus - nüüd ongi siin ju raudteemuuseum. Tee kõrval putkas müüakse suitsulesta! Ostan ka 2 kämblasuurust kalakest, müüjal ei ole minu 5 eurosest tagasi anda. Kallan nüüüd ise kõik oma eurosendid talle pihku, jääb väheke puudugi. Rohukülla jõuan kella 17.30 paiku. Olin enne uurinud Kihnu Veeteede parvlaeva "Reet" sõidugraafikut, see käib iga päev vähemalt 3 korda Rohuküla-Sviby liinil, lähim peakski minema kell 18.15. Sadamas ongi hulk inimesi praami ootamas, piletikassa avatakse 30 minutit enne väljumist. Praam hilineb, ajame juttu - on ka teisi rattasõitjaid. Tõsi, enamustel on rattad autode küljes. Kindlasti kohtume saarel veel kord! Lõpuks saame me kõik piletid ostetud ning praamile mindud. Ka see veidi svipsus kohalik härrasmees, kelle kaardiarvel polnud enam sentigi. Tehakse ka vahet - kas Vormsi elanik või mitte. Paljudel on pilet ette broneeritud. Ilm on ilus, oleme praami tekil. Kohtan mitut töökaaslast (Ingrid, Eio), kes laulukooriga sõidavad Vormsile. Kusagil kaugel siiski müristab (pärast selgub, et Vormsil oligi sel ajal lausa torm). Paremat kätt jääb üks metsane saar - ilmselt Hobulaid. Sviby sadamas oleme umbes 45 minutiga. Sealt kulgeb pikk sirge tee Sviby külla, kus reisijad riburada pidi saarele liiguvad. Otse sadama juures on turismiinfo punkt, kus muuhulgas saab ka ratast laenutada. Ise ostan sealt Vormsi kaardi (1:46 000, Regio 2010) ja sõidan ka Svibysse, sealt aga paremale - Hullo teeristile. Esialgu mõtlen otsida ööbimiskohta Rumpo säärel, kuid siis lähen kergema vastupanu teed ja põikan mööda vesist metsateed alla Hullo lahe suunas. On liivane rand, kahel pool aga roostik, kus ühel pool on elektrikarjuse traadid - ju siis peetakse seal kariloomi. Käin liivases lahes suplemas - vesi on soe ja pikalt madal, kuni põlvini. Seejärel panen niiskele rohusele lapile (siin on hiljuti kõvasti sadanud) oma telgi püsti ja söön õhtust. Õlle kõrvale on nüüd võtta suitsulesta! Hullo poolt kostab laulmist - on kenasti siia kuulda. Ilus õhtu.

6) L, 23.juuli :  Hullo - Suuremõisa - Förby - Saxby tuletorn - Saxby - Kersleti (Kärrslatt) - Kersli nina (Kärrslätti neem) - Borrby - Hullo surnuaed ja kirik - Hullo - Rälby - Diby - Norrby - Söderby - Sviby - Sviby sadam - praam Rohukülla - Rohuküla - Pusku. Laager Mäeküla lähedal mererannas : 60 km
Ärkan varakult, üles tulen kella 6.30 ajal. On kerge tuulega kuiv mõnus ilm. Näen, et see elektrikarjus on ikka asja eest, sealpool roostikus liiguvad ühed sarvilised. Teen hommikusööki (kaerahelbepuder, kohv), kui kuulen automürinat - üks noorte seltskond sõidab autoga hoogsalt randa, saavad viimasel hetkel enne minu telgiplatsi pidama. Mul on siiamaani silme ees juhi üllatunud nägu. Tervitame ja ajame autot juhtinud Riksiga veidi juttu. Ta olevat tavaliselt parkinud seal, kus minu telk. See on tegelikult Hullo avalik rand. Noored on öösel ilmselt pidu pannud ja nüüd tulid end väheke värskendama. Riks koos oma pruudiga lähebki madalasse lahte jalutama, teine paar jääb autosse. Söön, pakin asjad ja seekord saan liikuma varem - kell 8.15. Et ikka jõuaks saarele tiiru peale teha (rannajoone pikkus pidi olema 109 km, pindala - 93 km2) ja põhilisi vaatamisväärsusi näha. Sõidan tagasi Hullo teeristile, sealt aga mööda asfaldteed Suuremõisa poole. Peatun sealse vana veski juures. Ei sõida sealt otse Saxbysse, vaid mööda kruusateed Bussby poole, kust edasi läheb matkarada Förby kaudu Saxby tuletorni juurde. See on rattaga kenasti sõidetav metsatee, praegu on ta vaid kohati porine ja vesine. Jõuan kivisele mererannale, kus poollagunenud metalltorn, ilmselt oli see omaaegse NL piirivalve vaatluspunkt. Sealt kuni Saxby tuletornini [vt. ka ETTS] kulgeb kena rannaäärne kiviklibune-liivane tee. Enne tuletorni on korralikum metalltorn, üleval päikesepatareid. Kaks meest autoga jõuavad ka siia, selgub et Rakvere kandist. Neil rattad auto küljes. Käin Saxby majaka juures, seal all on ka aiaga ümbritsetud majapidamine, koer haugub. Püüan liikuda veidi edasi, kuid tee "sumbub" metsas. Tulen tagasi metalltorni juurde. Käin seal meres suplemas ja puhkan. Siis sõidan otse Saxby külla. Seal teeb üks mees aeda - kaldu latid seotakse postide külge peenikeste okstega, ei ühtegi naela! Pajuoksad ei kõlba - paari aastaga on mädanenud. Sobivad on okaspuu omad. Jõgevalt pärit mees kuumutabki kuuseoksi ja seob latte nendega. Teatab ka kurva uudise, et Vormsi uhkus - Hullos asuv lisasektsiooniga valgusfoor (paigaldasid selle 1995.a. põrnika-klubi naljamehed) - olevat viimases tormis kannatada saanud - suur puu oli peale kukkunud. Kahju, jäin päeva hiljaks! Edasi sõidan Kersleti külla, sealt aga Kersli ninale. Viimasel on kõrge, traataiaga ümbritsetud piirivalve radarimast. Vesi läheb siinse muuli kõrval kiiremini sügavamaks kui mujal, saaks ujuda. Taevas on aga pilve tõmbunud, liigun piki rannikut kulgevat matkarada Borrby poole. Kohati on tõkkepuud ees (tõstan paar ülemist latti maha, siis ratta üle ja panen latid tagasi), kohati ka porine. Hakkab sadama, nii et korraks tõmban ka vihmakeebi peale. Vastu tuleb grupp rattureid - ongi need, kellega Rohuküla sadamas juttu ajasime. Borrby kohal on mere ääres hea laagrikoht ja rand, kuid mina sinna ei jää, liigun sisemaa poole. Tee kõrval on külaseltsi stend fotodega, kajastamaks Borrby küla ajalugu. Jõuan Hullo kalmistu juurde - seal uudistab üks seltskond juba kivist rõngasriste, mille poolest see kant kuulus on. Pidi olema neid siin üle 300, ajavahemikust 1743 kuni 1923. On muidugi ka tavalisi riste, kusjuures kõik on lihtsa murukamara peal, ei mingeid teeradasid ja betoonpiirdeid. Vihm jääb ka järgi ja Päikegi tuleb välja. Samas kõrval on Püha Olavi kirik, millel puudub Eesti kirikutele tavaliselt iseloomulik torn.  Olavipäeva pidustused ongi muide järgmisel nädalavahetusel, 29.juulil. Kirikuaias on mitmete Vormsile oluliste isikute (Hans Pöhl, Lars Johan Österblom, von Stackelberg) mälestuskivid, kirikuaia sissepääsu ees aga Vabadussõja mälestuskivi, mis püsis siin kogu nõuka-aja - nimelt on see rootsikeelse kirjaga ja halvasti loetav. Sõidan edasi Hullo keskusesse, kus käin kohalikus poes toiduaineid ostmas. Värsket vett saan pudelitesse aga samas asuvast kaevust. Kena, puhas ja hoolitsetud asula. Vormsil hakkavad silma prügimajad, kus sees on suured prügikastid. Minagi viisin ühte-teist sinna. Söön lõunat ja puhkan, seejärel sõidan tagasi kiriku poole, aga pööran enne kirikut paremale metsateele, kus on Parunikivi - siia armastanud kunagi kohalik parun von Stackelberg jalutuskäike teha. Siit veidi edasi saan tee peale, mis viib Rälby poole. Teeristil on 1999.a. ehitatud Rälby tuulik. Korralikult hoolitsetud majapidamised. Norrbys otsin majakaid (ülemine ja alumine) - no ei leia! (mul ei olnud siis kaasas neid häid Vormsi valla üldplaneeringu kaarte ja kohapeal ei olnud ka kelleltki küsida). Käin neemel asuval lihtsal muulil, kust hästi näha nii Noarootsi kui ka Seasaar, kuid majakaid ei näe. Samas, paar päeva tagasi Noarootsist Ramsi poolsaarelt oli vähemalt üks valge torn küll näha. OK, sõidan tagasi tee peale ja jätkan oma rännakut Söderby ja Sviby suunas. Tahan veel täna viimase praamiga mandrile tagasi jõuda. "Reet" juba ootab,visiir püsti, kuid väljasõiduni  (17.05) on veel aega. Käin sadamamuuli kõrval asuvas lahes end pesemas, vahetan riideid. Korraks rabistab ka vihma, siis on jälle ilus ilm. Ootan muuli peal, kuhu koguneb ka teisi inimesi ja autosid. Mingil hetkel marsivad kõik praamile, lähen minagi. Ei müüda ja kontrollitagi pileteid? Õige - meil on ju edasi-tagasi pilet! Panen ratta autoteki tagumisse otsa, kaasa võtan vaid lenksukoti. Kiikan kilomeetrilugejat - saarel tuli koos eilse õhtuga kokku ca 60 km. Praamil on palju rahvast, enamus on ülemisel avatekil, sees on umbne. Madri pool on tumedad pilved, müristab. Enne Rohukülla jõudmist algabki tugev torm koos paduvihmaga. Nüüd pressime end küll kõik salongi. Istun soojas - uni tuleb peale. Siis aga tuleb meelde, et mu rattakott pole vihmakeebiga kaetud! Enam pole midagi teha. Rohukülas on sadu väiksemaks jäänud, kiirustan siiski ootepaviljoni varju alla. Sadu jääb järgi. Sõidan mööda märga asfaldit Haapsalu poole. Kuid sinna enam ei lähe, pööran sadamast mõne kilomeetri järel paremale, kus silt "Väike-Ahli". Tee äärde vasakut kätt jäävad paekarjäärid. Umbes 4 km pärast pööran paremale - teele, mis peaks viima mere poole. Ongi - kaardi järgi - Topu laht. Piki siinset rannikut kulgeb varjuline tee, kus saab ka autoga sõita. Kohati on eravaldusi, kohati aga lihtsalt piknikukohad. Üks ongi hetkel inimtühi, jään sinna, kusagile Mäeküla ja Tanska vahele. Mingi seltskond on 50 m edasi järgmises laagrikohas. Meri on otse rohuse künka ja põõsaste taga. Taevas on pilves, aeg-ajalt tibutab. Tõmban puude vahele siiski nööri ja panen märjaks saanud asjad kuivama. Magamiskott ja enamus riideid olid siiski kilekottides - need on kuivad. Õhtusöögiks teen nuudleid piimaga ja teed, lisaks saia, rosinaid ja ... grokki.

7) P, 24.juuli : Mäeküla - Väike-Ahli - Suure-Ahli - Käpla - Panga - Tuuru - Põgari-Sassi - Puise - Puise nina - Puise - Põgari-Sassi - Tuuru - Panga - Käpla - Jõõndre - Oonga - Rõude - Laiküla - Kirbla - Tuudi - Meelva - Saastna. Laager Saastna neemel : 110 km.
Põõnan kella 9.30-ni - ilm on pilves ja tuuline, kuid ei saja. Hommikusöögiks on riisipuder, kohv, juust, leib. Kohmitsen ja kuivatan asju. Minema saan kell 11.40. Sõidan mööda varjulist rannikuäärset teed edasi, siin-seal on eravaldused. Siis aga rohkem sisemaale, Väikese-Ahli ja Suure-Ahli poole, sealt mööda külavaheteid edasi Käplasse, kus on juba Parila-Puise vaheline asfaldtee. Teeristil on Breti kivi, käsitsi kraabitud tekst...midagi naistest (tegelikult oli selle autoril Albert Kallasmaal (Kaarli Brett) kurb saatus). Ilm on jälle päikesepaisteline, puhub keskmine kagutuul. Tahan käia ära Puise ninal, tagasi tulla ja jõuda veel täna teisel pool Matsalu lahte asuvale Saastna neemele. Panga asulas käin kohalikus poes - kehv valik, olen sattunud nagu nõuka-aegsesse pealelõunasesse poodi. Kõrvalolevas pargis istuvad nädalavahetusest väsinud mehed. Sõidan edasi - Tuuru, Põgari-Sassi. Siinsetel rannaniitudel on linnuvaatlejatel kevadeti-sügiseti huvitav viibida. Tee kõrval on tagasihoidlik puumaja, sildil "Põgari palvemaja", seinal aga tahvel, mille kirjas, et siin pidas 22.septembril 1944.a. oma viimase istungi enne Nõukogude okupatsiooni Eesti Vabariigi valitsus Otto Tiefi eesistumisel. Samas kogunes tollal siia randa ja Puise poolsaarele tuhandeid sõjapõgenikke, oodates laeva või paatigi, millega Rootsi sõita. Tollastest ärevatest aegadest on kirjutanud Voldemar Pinn oma raamatus "September 1944 - Põgenemine. Punane Terror ja Läänemaa". Puise küla on hästi hoolitsetud, vahvad viidad, teabetahvlid, siin on ka üks Breti kivi. Tee äärde jääb ka supluskoht - teen siin peatuse. Lõpuks, kella 13 paiku jõuan Puise ninale. Seal on paar talupidamist, kõige lõpus Nina talu. Vaatan ringi ja teen pilte, käin all sadamas. On siin teisigi puhkajaid. Eesti lipp on millegipärast pooles vardas - ei hakka uurima, miks. Matsalu lahe poolt puhub keskmine tuul. Saastna  neem, kuhu veel õhtuks tahan jõuda, on kenasti näha. Sõidan sama teed pidi tagasi Käplasse, sealt veel edasi Parila ja Jõõndreni, kust läheb läbi Haapsalu maantee. Jõõndres käin poes, ostan jogurtit, ploomimahla, leiba, viinereid ja söön siinsamas külma lõunat. Poe juures püüavad EMT mehed oma pulki kaela määrida. No neid, mille pistad oma läpaka usb-porti ja saad läbi EMT-võrgu internetti. Minusugusele matkamehele oleks sobivam siis juba pihuarvuti. Haapsalu maantee peal püüan juba kiiremini sõita. Paremat kätt jääb Matsalu Rahvuspark (kuni 2003.a. - Matsalu LKA) - sildid tuletavad seda aeg-ajalt meelde. Maantee pealt on kohati näha avaraid rohumaid, hein on rullidesse pandud. Oonga, Rannajõe, Rõude, Laiküla.... Viimases pööran suurema liiklusega Tallinn-Virtsu maanteele. Väsimus annab juba tunda. On päikesepaisteline ja tuuline ilm. Kirbla ja Lihula (sinna sisse ei sõida) vahel on teeremont - tolmab ja raputab. Tuudi kandis on jälle kena tee ja ümbrus. Teeristil asuvast baarist ostan juua ja palun baarineiul ka oma veepudelid täita. Teeviida järgi on siit Saastnasse 16 km - sõidangi nüüd mööda maalilist külavaheteed - Meelva, Metsküla. Matsalu laht paistab, lahe ääres on suured kivirahnud - nn. Näärikivid. On ka infotahvel ja matkarada. Siinkandis on enamasti põlistalud ning  nõuka-aegsed tootmishooned, suvilapiirkondi ei märganud. Jõuan varjulisse Saastna parki, kus poollagunenud mõisahoone ja kohalik bussipeatus ning infotahvel. Sealt liigun mööda kadakatevahelist teed edasi Pikanina poole. Kusagil siin on ka Saastna sadam. Paaris kohas on karjaväravad sildiga, palutakse enda järel kinni panna. Jala- ja rattamehed on oodatud, autod - mitte. Lõpus on üks majapidamine - ei hakka sinna minema, pööran paremale karjamaale Matsalu lahe poole, kus kadakate taga leian mõnusa rohuse platsi, kust avaneb ilus vaade lahele. Tuul on ka vaibunud, on vaikne ja ilus õhtu. Käin lahes pesemas - vesi ei olegi siin soolane! Õhtusöögiks teen tatraputru ja teed, peale hammustan präänikuid. Veisekari sööb rannaäärsel rohumaal ja nihkub tasapisi minu platsile ligemale, esialgu nad mind ei märka. Siis aga näen kümneid uudishimulikke silmi mind tähelepanelikult ja tõsiselt vaatamas. Paar julgemat mullikat tulevad ettepoole, ilmselt delegatsioon? Teen aga ettevaatamatu liigutuse ja delegatsioon põgeneb, viies kaasa ka ülejäänud karja. Naljakad loomad. Naudin õlut juues ilusat päikeseloojangut.

8) E, 25.juuli :  Saastna - Salevere - Kõmsi - Vatla - Paatsalu - Varbla - Matsirand - Sõmeri poolsaar. Laager Sõmeri poolsaarel : 76 km.
Ärkan üles kella 5 ajal, käin väljas - ilus hommik. Magan veel 8-ni, eile oli siiski raskem päev ja lõppude-lõpuks on mul ju puhkus! Hommikusöögiks - riisipuder+kohv. Lahel on kalamehed paadiga, kontrollivad võrke. Liikuma saan kell 10. Taevas tõmbub vinesse, kuid ei enamat. Peale Saastnat pööran esimesele parempoolsele teele, et sõita Saleverre ja edasi Tallinn-Virtsu maanteele. Salevere Salumägi on Salevere teeristist umbes 800 meetrit Ullaste ja Topi lahe poole. Kena peatuskoht (varjualune, käimla) ja ilus matkarada paejärsaku serval asuvas salumetsas. See kuni 15 meetri kõrgune paejärsak olevat tekkinud umbes 5000 aastat tagasi, kui meri veel siiamaani ulatus. Siinset järsakut moodustav paas (täpsemalt - biohermne lubjakivi) on aga hulga vanem - ca 400 miljonit aastat. On päris muljetavaldav koht! Paaris kohas on puust trepid ja rajad, tagumise trepi juures on Silmaallikas, kus minagi oma veepudeli täidan. Sõidan Saleverest Tallinn-Virtsu maantee kõrval asuva Kõmsini, käin ka sealses poes. Veidi maad Virtsu poole ja sealt vasakule Hanilasse ning Pivarootsi. Tahan jõuda jälle mere äärde Paatsalus, kuid Muriste kohal valin vale teeharu (just parandatakse seda liivast teed) ja jõuan Aavaninale ühe talu juurde, otse ees on Paatsalu laht. Üks kohalik mees juhatab, et tuleb minna ikka tagasi ja sealt Muriste ning Hõbesalu kaudu ringiga Paatsallu (vaatan 50 000-selt kaardilt, et ikka on mingi tee ka otse Hõbesallu) - teengi nii. Kahel pool teed on Nehatu LKA. Jõuan suuremale asfaldteele, siin on ka Paatsalu ja Illuste mõisad. Illustes on praegu mingi noorte spordilaager. Kuid kus on Paatsalu Puhkekeskus? Vanasti olevat see olnud tollal hästi tuntud tehase Polümeeri puhkekodu. Suvilate vaheline tee hargneb, üks eramaa silt on veidi valesti pandud, esialgu satungi just erasuvila juurde. Teine haru aga viibki mere äärde, kus kenade mändide vahel on punast värvi seintega maja - see ongi Paatsalu Puhkekeskus. Lähen kohe sadamasse, siin on ka teisi rattamehi. Minu juurde tuleb üks noormees, on puhkekeskuse töötaja. Ajame veidi juttu - neil peatub praegu paljud väljamaa (Saksa, Tsehhi,...) rattamatkajad - sõidavad reeglina Tallinnase ja sealt lennukiga koju. Lähen ka majja sisse - seal on väike baar, kust saab osta nii juua kui jäätist. Ajan ka seal ühe mehega juttu - ta soovitab sõita Sõmeri neemele - seal on ilusad rannad. Saan täita ka oma veepudelid värskema veega. Korralikku lõunat seekord teha ei jõuagi, liigun mööda Tõstamaa maanteed lõuna poole - Tamba, Nõmme, Allika, Varbla, Aruküla, Õhu, Kulli. Peale viimast on parempoolne teeharu, mis viib Matsiranda. Teen seal teeristil olevas varjualuses väikese puhkepeatuse ja söön veidi. Matsirand on ka kena liivase kaldaga rand, rahvast on vähe. Samas on ka RMK puhkekoht, kuid seal on juba autodega seltskond. Sõidan piki rannikut edasi - asfald asendub pinnaseteega, mis kohati on ka liivane. Üksikud talud. Neemel (täpsemalt - Veelaiu ninal) on näha valget Sõmeri tuletorni, kuid ka sinna viiv tee läbib eramaa. Mina liigun mööda kadakatevahelist liivast teed neeme tipu poole, kuni roostikuni, kust on näha juba ka Kõrksaart. Siin asub ka Sõmeri Hoiuala. Tulen veidi tagasi ja leian kena rohuse platsikese kadakate ja rannamändide vahel, samas on ka vana lõkkease. Jään siia kella 18 paiku laagrisse. Käin lahes ujumas - kivine põhi, millel valus astuda. Kalda ääres on adrut ja veepiiril palju surnud ogalikke, milledele ei ole soovitav peale astuda. Kuid vesi on väga puhas ja karastav! Suuri kive on ka kaugemal meres. Kaugemal näen, nagu mingid veeloomad mängivad vees - hülged? Ujun lähemale - ähh, ära pettis - on hoopis veepiirini ulatuvad kivid, mille ümber paras lainetus veega mängib. Kaldal panen telgi püsti ning teen õhtusööki - pakisuppi ja teed, peale hammustan leiba ja präänikuid. Ka siin saan nautida ilusat päikeseloojangut.

9) T, 26.juuli : Sõmeri poolsaar - Saulepi - Tõstamaa - Pootsi - Munalaiu sadam - Pootsi - Lindi - Audru - Pärnu - Reiu. Laager Uulu rannas : 95 km.
Ärkan Sõmeri neemel 8 paiku, hommikusöögiks teen riisiputru ja kohvi. Liikuma saan kell 10.45. Liivast teed pidi tagasi. Üks seltskond tuleb jalgsi vastu, küsivad et kus on Sõmeri tirp? Sirge kruusatee paremale viib Saulepi poole, vahepeal on paremat kätt näha ka Saulepi lahte. Ilm on pilvine, kuid soe. Jõuan jälle Tõstamaa maanteele ja seda pidi Tõstamaalegi. Kena väikelinn, selle keskuses käin ka poes. Muuhulgas ostan suhkrut - ja minu üllatus on suur, kui avan selle (et plastpurki panna) ja see pruun on! Taani suhkur. OK, päris meeldiva maitsega. Jõuan Pootsi teeristini, kus viit "Kihnu.Manija.Munalaiu sadam 4 km". Sealt käin ära ka sadamas, kuigi Kihnule mul seekord plaanis sõita ei ole. Praam "Amalie" on sadamas, parkimisplatsil on ka hulk autosid - ilmselt jäetud siia, kuna ei praamile ega ka saarele need kõik ju mahu... Manilaid on siia hästi näha, Kihnut - mitte. Sõidan sama teed pidi tagasi Pootsini, sealt Audru, sealt edasi Pärnu poole. Tee äärde jääb ka Pootsi tuulik. On ka teeviit Valgeranda, kunagi sai sealgi suvitatud. Tee on märg, paistab et siin on hiljuti sadanud. On lõunaaeg, otsin Pärnus head söögikohta, kus saab väljas istuda. Ületan Sauga jõe silla ja enne Kesklinna silda üle Pärnu jõe on üks väike söögikoht nimega Don Kebab. Võtangi seal kebabi ja jäätee. Ka siin palun lisateenust - veepudelite täitmist. Seiklen natuke Pärnu kesklinnas, kus suurelt üleval Järvide suvekontserdi reklaamid. Siis sõidan mööda pikka Riia maanteed, käin ka Maxima poes, ostan õlut jms. Ühes kohas on jälle teeremont - tee kitsas, liiklus on aga päris tihe ja pean oma rattaga ettevaatlik olema. Eespool on näha tumedat äikesepilve, karta on, et seekord vihmast ei pääse. Pööran tuttavasse Reiu randa,  panen kaldapealsele telgi üles (võsaalune on küll väga räpane!), jõuan käia isegi all suplemas, kui hakkabki sadama. Ootan telgis. Vihm jääb järgi, kuid siis tuleb üks autoga seltskond, paneb tümpsu peale. Lisaks nõme tekst - üks purjakil mees ei saa ujumispükse jalga pandud ja naine tänitab lõputult. Panen asjad kokku ja liigun rannaäärset teed pidi uuesti Riia maanteele, seda pidi aga Uuluni, kus pööran väikest metsateed pidi alla mere äärde. Siin on küll roostik, kuid männikualune koht on kena, puhas ja vaikne. Ülevalpool lõkkekohas on küll üks pere autoga, kuid nad toimetavad vaikselt. Korra põikab siia ka üks välismaalaste seltskond, otsivad ka ilusa rannaga peatuskohta. Leedukad. Räägin, et kui siin ei sobi, siis Reiul on liivarand, kuid metsaalune on räpane. Teen õhtusöögi, söön ja poen telki magama.

10) K, 27.juuli :  Uulu  - Jõulumäe - Võiste - Häädemeeste - Kabli - Lemme - Treimani - Metsapoole - Ikla - Metsapoole - Treimani - Lemme. Laager Lemme rannas : 77 km.
Ärkan kell 8 - ilus hommik, taevas selge. Käin jõekese ääres pesemas, siis teen hommikusöögi - kohv, kiirkaerahelbed, juust, gruusia leib. Liikuma saan kell 9.45. Riia maanteed pidi Tahkuranna, siis on viit vasakule männimetsa - Jõulumäe 6 km. Käin ka seal ära - äsja oli seal ju Nevene suusarulli võistlus ja ka Tartu Suusaklubi trennilised laagerdavad tihti seal. Umbes 3 km sõitu ja olen teisel pool metsa, kus ristteed pidi paremale veel 3 km. Tee kõrval on pikk tiik. Jõulumäel on vaikne, ainult paari töömeest näen. Vaatan veidi ringi, siis sõidan tuldud teed pidi tagasi Riia maanteele. Võiste, Rannametsa. Siin on Luitemaa LKA piirkond. Rannametsa kandis on võimalik pöörata vaiksemale ja rannikupoolsemale vanale Riia maanteele. Jõuan Häädemeestele. Vaatan siin veidi ringi - käin mööda looduserada mere ääres rannaniidul vaatlustorni juures. Siinkandis pidi ju müstilisi tulesid mõnikord näha olema! Häädemeestel on 2 kirikut - luteri ja õigeusu oma. Sõidan edasi - tee ääres märkan silti "Kosmonautika" - siin ongi kunagi NL kosmonaudid (V.Tereshkova jt.) suvitanud. Siin toimub õhtul just Kabli Päikeseloojangu Festivali raames üks üritus. Põikan sisse ka Kabli looduskeskuse juurde. Kabli külas on aga tee äärde tekkinud 2-mastiline väikepurjekas (jaala) nimega "Kaja" - lõhnab veel mõnusalt männitõrva järgi. Selgub, et see on tehtud Tartu Lodjakojas ja äsja just siia toodud ning avatud (23.juulil 2011)! Tellitud on see Kabli külaseltsi poolt ja pühendatud 150 aasta möödumisele esimese kaugsõidupurjeka "Markus" vettelaskmisest siinsamas. Käin ka Kabli linnujaama juures rannas vaatamas - sealgi on suvitajaid. Kuum ilm, haudub äikest. Lõpuks jõuan Lemmele (kõrval on ka puhkekeskus Lemmeranna - see on omaette), kus kunagi 2004.a. suvel perega suvitasime. Ei olegi siin palju muutunud, ka rahvast on parajalt ning metsaalune puhas. Siin käin küll meres ujumas - hea mõnus vesi! Söön veidi (leib, viinerid, präänikud, jäätee), siis aga sõidan edasi Ikla poole, kuhu on ca 10 km. Tuleb ikka asi (Kurksest Iklani) ära "vormistada".  Treimani, Metsapoole ... ja ongi Ikla piiripunkt, edasi on juba Ainazi(Heinaste) ja Läti. Lehvivad Eesti ja Läti lipud, all on stend "Edelaväravad" ning kivist monument kirjaga Eesti XXX - nende XXX peal on vaas lilledega. Käin ka 100 meetrit Läti poole peal - jess, väljamaal ka nüüd käidud! Sõidan tagasi Lemmele, tee peal käin Treimani poes, ostan kalja, õlut, jogurtit ja juustusnäkke. Ka Treimanis on oma 1-mastiline kuivamaa-purjekas, nimega "Linda". Lemmes käin tee kõrval olevas söögikohas seljankat söömas, siis aga lähen Lemme randa, kus jõekese ääres ühe viltuse paju all leian hea telgikoha. Liivane siin natuke on, kuid - suhteliselt omaette. Üldse tundub siin olla kena ja viisakas seltskond. Kell on 17.30. Õhtupoole läheb taevas pilve, müristab peaaegu vahetpidamata. Põuavälgud, rabistab vihma, tuuleiilid. Olen telgis, naudin õlut ja juustusnäkke.

11) N, 28.juuli : Lemme - Häädemeeste - Laiksaare - Lodja - Kilingi-Nõmme - Tihemetsa - Abja-Paluoja - Karksi-Nuia - Karksi - Sudiste - Mäeküla. Laager Mäeküla järve idakaldal : 100 km.
Ärkan kella 7 ajal. Öösel nägin mitmeid unenägusid. On veel vaikne, enamus inimesi magavad, rand on tühi. Käin meres ujumas, siis teen hommikusöögi - kohv, kiirkaerahelbed, shokolaad. Pakun asjad ja liikuma saan kell 9.30.  Värava juures satun juttu ajama ühe endavanuse Moskva mehega, suvitab koos poegadega siin. Küsib - kas ma olen endine sportlane? Ütlen, et ehk ainult harrastussportlane. Räägime priimustest (Shmell, Ogonjok, Primus), kosmonautidest ning elu-olust. Sõidan tagasi Häädemeeste poole. Ilm on ilus, taevas kerged pilved. Minu poole pöörduvad kohalikud tihtipeale inglise keeles - enamus rattureid, kes siit läbi sõidavad, on ikka välismaalased. Eks neid tuli kogu marsruudi peal mulle vastu ka - juttu eriti ei ajanud, kuid ratturitel on tore komme alati lehvitada. Kabli kandis satun siiski juttu ajama 2 ratturiga (mees ja naine), kes on siis sõitnud lausa Shveitsist, 3 nädalat on teel olnud! Mehel on mitte tavaline ratas, vaid lamamisratas (recumbent bicycle) - hiljem leidsin Youtubest kümneid videosid selle riistapuu kohta. Häädemeestelt läheb maantee paremale Kilingi-Nõmme poole - suundungi sinna, et Põhja-Liivimaa kaudu Tartusse sõita. Taevas tõmbub pilve, kuid on mõnusalt soe. Laiksaarest alates on kuni Pärnu-Viljandi maanteeni kruusatee. Lodjal teen peatuse, käin Lodja trahteris lõunat söömas. Kanapraad, jäätee. Saan täita ka oma veepudelid. Taevas on tumedad pilved, ilm läheb lausa hämaraks. Panen oma ratta tagumise vilkuri tööle ja pööran seekord Kilingi-Nõmmele sisse. Jõuan Üleraudtee bussipeatusse, kui algab paduvihm, äikesega. Ootan bussipeatuse varju all 13.30-14. Vihmasadu lakkab, sõidan edasi. Tihemetsas on tee ääres ilus park. Teeviit Mõisaküla ja Ruhja(Ruijena) poole - sinna ma täna siiski ei lähe. Abja-Paluojas käin poes, ostan jäätist ja shokolaadi. Vaikne ja sume pärastlõuna siin mulkide pealinnas, istun bussijaama juures pingil ja limpsin jäätist. Karksi-Nuia üllatab oma mägise maastikuga ja uhke kultuurikeskusega. Härra Kitzberg istub mõtlikult viimase ees, tagapool on sügav ürgorg paisjärvega, kuhu viib alla kurviline 7% langusega tee. Üks ratturite seltskond tuiskabki uljalt mööda. Sõidan ka sinna, teisel pool on aga veel pikem 7% tõus, mis võtab minulgi pulsi "punasesse". Mäe peal on näha Karksi kirikut ja ordulinnuse varemeid, lähengi sinna. Kooliajal sai siin käidud, meenub ähmaselt... Väga avar ja kena linnuse siseõu - sinna mahuvad ära uhke kirik, põlised puud, suur rist , kiik ja lõkkekoht. Üks noorte ratturite seltskond jõuab ka siia - selgub et Tallinnast ja sõidavad Viljandi Folgile. Mina sõidan edasi mitte Viljandi suunas, vaid pööran enne Karksit ära Sudiste peale - plaan on üles otsida Mäeküla järv ja selle kaldal mõni kena laagrikoht. Enne Mäeküla bussipeatust keeran vasakule metsateele, sõidan umbes 600 m ja jõuangi Mäeküla järve metsasele idakaldale, kus on ka mõned eravaldused. Parkimiskohas on silt "Hoia puhtust!". Ühed kalamehed autoga jõuavad ka siia, lähevad purde peale. Hea ujumiskoht olevat paarkümmend meetrit paremal. Ongi kena koht - umbes 30 m lai kaldariba, kus pole kõrkjaid ega võsa. Kaldal on pink, samas kasvavad võimsad sanglepad. Kaldast umbes 100 m eemal on aed ja paar maja, vahepealne ala on korralikult niidetud. Käin ujumas, siis söön õhtust - tatrapuder, kali, kamashokolaad. On ilus vaikne õhtu, Paike paistab kaua siia kaldale. Ei kiirusta telgi ülespanekuga. Kuni kella 22-ni võib siin seaduse põhjal küll viibida, kuid telkida? Ehk küsida? Kuid terve õhtu ei näe seal üleval kedagi liikumas,vaid automürinat ja koera haukumist on kuulda. OK, olen väsinud - kella 22 paiku panen siiasamma pingi juurde telgi püsti ja poen magama. 

12) R, 29.juuli : Mäeküla järv - Kärstna - Põrga - Riidaja - Leebiku - Pikasilla - Rõngu - Tartu : 88 km.
Öösel sajab vihma, käin ka korra väljas. Ärkan kella 7 ajal - ilm on pilves ja niiske, udu on ka järve kohal. Hommikusöögiks on kohv, kiirkaerahelbed, juust. Sõiduriided ja froteerätik on juba vastikult niisked, ei ole öösel ära kuivanud. Liikuma saan kell 9.45. Liigun mööda kruusaseid külateid Pikasilla poole - teele jäävad Mäeküla, Anikatsi, Kärstna, Põrga, Riidaja, Leebiku.  Siinkandis on sündinud palju Vabadussõja kangelasi - Kärstnas on ka uhkem mälestussammas. Kärstna mäe kandis on ühel kõrvalteel viit "Ärma talu". Hmh, see ei tohiks olla SEE Ärma, viimane olevat pigem Abja-Paluoja kandis. Ärma-nimelisi maaüksuseid on Maaameti andmebaasi põhjal Eestis tegelikult kümneid. Riidajas käin kohalikus poes, ostan kamashokolaadi. Sealt algab jälle asfald ning peagi jõuan Pikasillani. Ilm on läinud tunduvalt jahedamaks, kuid sellega ongi hea sõita. Rõngusse jõuan kella 13 paiku - on aeg lõunat süüa. Pagari Pubis võtan jälle ühe kanaprae ja keefiri. Edasi - otse Tartu peale, vaid Vapramäel teen väikese puhkepeatuse. Kodus olen kell 15.15.


Kalle Kiiranen, 5.aug.2011