1936-44 opse MK Valga koolin. 1944., ku oldi pagõjidõ seän, jäi MK veli rassõst haigõs ja nii nääq jäiväq Eestile. Ynnõ esä oll´ iin ärq lännüq ja pere jäi esäldäq. 1948 lõpõt´ MK Tartu I Keskkooli ja 1953 TRÜ füüsika eriala. Pääleq ülikuuli oll´1961. a-ni TPI-n füüsika lugija, pääleq toda om tennüq teedüst Tartun Füüsika Instituudin, pidänüq ülikoolin füüsika loengit. Ka pensónärinäq (a-st 1990) om jätkänüq samma tüüd, juhatanuq ka filosoofia seminare. MK om kõvva ka maal´nuq.
Pensioniialõ tennü om MK nakanuq uma kirätöid ka rohkõmb avaldama. Esihindä jutu perrä nakas´ MK kirändüst tegemä poiskõsõnaq. Nuuq papreq olõ-iq alalõ inämb. Tuuiist om alale taad “pahna” midä MK om paprilõ pannuq 1964\65 a talvõst pääleq. Ilmuma nakas´ timä töid 20 a hildamb - edimält näütemänguq ja jutuq, mis ommaq kirótet üten Hando Runneli, Aivo Lõhmusõ ja Vaino Vahingugaq. Peränpuulõ om üten timä vannu ni vahtsidõ tekste trükmänakkamisõgaq tunnistet MK Eesti kyvõmbas näütekiränigüs ja prosaistiski. Võro keelen ommaq näütemängüq Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (MK & Aivo Lõhmus) ja Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga. Tyisingi (nt. Faehlmann, MK ja Vaino Vahing) om kasutõt võro kiilt “lihtinemiisi” kynõn. Juttõn om võrokiilsit fraasõ vai pikõmbitki lyikõ, tävveniste võrokiilne om Võromaaga seot mälestüisi raamat Kähri ker´ko man Pekril . MK jutukatkiid om ilmunuq Võro-Seto tähtraamatun 1998, Võrokiilsõn lugõmikun ja Võro kiräoppusõ raamatun. MK om uur´nuq Bernard Kangro ja Valev Uibopuu (Genius loci, Ak IV 1994) ni Juhan Jaigi (Juhan Jaik. Vihmatark ja Luudermikk, Lng I; II 1999)elo ja loomingut.
Jutuq:
Endspiel. Laskumine orgu (MK ja Vaino Vahing) ER 1988
Rännuaastad. Studia memoriae I Õllu 1994
Kolm tamme. Studia memoriae III Õllu 1995
Aken Õllu 1996
Kalad ja raamatud. Studia memoriae IV Õllu 1998
Kähri ker´ko man Pekril. Studia memoriae II Võro Instituut´
1999
Perioodikan ilmunuq lühembit juttõ om tihti rassõ jakka kunst´- ja
tarbõkirändüses. Umete om nuid joba kirändüsena analüüsit ja dramatiseeritki.
Iinpuul sai eräle pantu artikliq, mis MK om kirotanuq kolme Võromaa kirämehe kotsile.
Tan ommaq nüüd ülejäänüq jutuq, pildiq, mälestüseq, unenäoq.
Õun
Meil aiaäärne tänavas. Analüüs Akadeemia IX 1989
Termiitide elu
Kärsitus ja karistus
Kõnelus ja põgenemine
Probleem
Koolitunnid
Schumanni klaveripalad
Õhtutualett
Seneca-stoik Looming V 1990
Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega Akadeemia VI 1990
Kärbes, Stuttgart 1885
Film
Ahelate purustamine
Vesi ja kuivus Vikerkaar VII 1990
200 aastat hiljem: Arutlusi Johann Gottlieb Fichte “Inimese määratluse”
väljaande puhul 1988. aastal Tallinnas Akadeemia III
1991
Igavese physicuse elu. Mythologia theoreticorum Looming VIII 1992
Aga Liisule kippus aina nutt peale, (sest) niisugused imelikud kosjad olid need.
Ometi polnud sest ühti, sest nõnda oli ometi parem kui ilma
kõigeta Akadeemia V 1993
Schopenhauerlikud anamneesid Vk VI - VIII 1993
Teekond Kuopiosse
Teekond (veel kuhugi) Lng XII 1999
Trükituq näüdendiq:
Faehlmann (MK ja Vaino Vahing) ER 1984
Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõitkümnendämä aasta suvõl
(MK ja Aivo
Lõhmus)
ER 1987
Kolm näitemängu: Kokkusaamine; Tagasitulek isa juurde; Filosoofipäev
Eesti Draamateater 1997
Küüni täitmine (MK ja Hando Runnel)
Ilmamaa 1998
MK kotsilõ om lukõq:
KK IV
1985 (O. Kruus)
Lng X
1987 (M. Hint)
Lng X
1987 (Kauksi Ülle)
S&V 18. XII
1987 (Ü. Tonts)
Vk V
1989 (M. Berg, E. Hölderlin)
Vk III
1991 (intervjuu)
TMK X
1991 (intervjuu)
Pm 24. III
1993 (intervjuu)
Vk 100
X 1994 (A. Reinla)
Vk
100 X
1994 (M. Unt)
KK III; IV
1995 (L. Epner)
EPl
17. I 1996 (T. Liiv)
Noorus III/IV 1996
Vk X 1996 (A.
Pilv)
Pm
23. I 1997 (J. Kronberg)
Epl
27. I 1997 (J. Ehlvest)
Vk IX
1997 (A. Pilv)
ESTONIAN
LITERARY MAGAZINE No. 6, Spring 1998
TMK VIII 1998
TMK ??
Pm
19. VIII 1998 (T. Raudam)
Pm 16 X 98 (A. Maimik)
TMK XI; XII
1998 (intervjuu)
TMK II 1999 (J. Johanson)
TMK X 1999 (A. Laasik)
TMK XII 1999 (E. Vatsar)
EPL
3. XII 1999 (A. Pilv)
Pm 04 XII 99 (V-S. Maiste)
Pm 04 XII 99 (V-S. Maiste)
Lng XII 1999 (T. Liiv)
Pm 13 III 00 (M.
Õun)
TMK III 2000 (P. Pedajas), (L. Epner), (P. Kuusk)
http://www.endla.ee/arhiiv/1999/lavastused/kyynit.htm
http://my.tele2.ee/rein_sepp/koiv.htm
Madis Kõivu loomingut
"Vankri Pääl"
Tükk Kõivu ja Lõhmuse näütemängüst
