- Esimesed publikatsioonid aspirantuuriajast olid seotud stringide, ruumi-aja-välja sümmeetriaga (Madis Kõivu idee) ning kalibratsioonivälja võrranditega. Kalibratsiooniväljasid peetakse fundamentaaljõudude (elektromagnetilised, nõrgad ja tugevad vastasmõjud) reaalseteks kandjateks. S.Lie, A.Bäcklund'i jt. poolt väljatöötatud rühmaanalüüs osutus heaks vahendiks nimetatud väljavõrrandite uurimisel. Osutub, et hästituntud kalibratsiooniteisendused on ka Lie-Bäcklundi teisendused.
- Teine uurimisvaldkond oli seotud füüsikaliste mõõtmiste kvantmehhaaniliste piirangutega. Tuletatud on magnetväljas liikuvate elektronide interferentspildi minimaalse nihke avaldis. See omab rohkem ehk vaid metodoloogilist väärtust.
- Elementaarosakeste vastasmõjusid kirjeldav Standardmudel, mis töötati välja S.-L.Glashow,A.Salami,S.Weinbergi jt. poolt juba 1967-71, on hea fenomenoloogiline teooria (ennustas see ju muuhulgas nõrka vastasmõju vahendavaid massiivseid bosoneid, mis ka hiljem avastati) kuid selles on palju määramata konstante ja nii ei ole me võimelised arvutama näiteks fermionide masside väärtusi. Samuti ei ole olemas head seletust osakeste kolmele generatsioonile. "Meie maailmale" piisaks ka esimesest ( Kes tellis ülejäänud?). Ja lõpuks, standardteooriast tuleneb mõistatusliku Higgsi bosoni olemasolu, mis tõenäoliselt ikkagi leiti 2012.a. CERNi kiirendis - massiga ca 126 GeV = 135,5 amü. Keemiliste elementide tabelis on ntx baariumi aatomi mass selles suurusjärgus.
IMHO, on teatud alus arvata et hästituntud Kemmer-Duffin-Petiau võrrandid (need tööd publitseeriti juba 1936-38!) võivad osutuda heaks vahendiks Standardmudeli üldistamisel. Kuid siiamaani on kasutatud nende võrrandite ja vastavate
-maatriksite kitsast erijuhtu (kus enamus liikmeid on nullid :-). Kasutades arvutiprogrammi Maple, arvutasime nende 16x16-maatriksite üldised avaldised , mis peaks avama kvalitatiivselt uusi võimalusi (loe: algebraid). Avastasin hiljuti et huvitavad tööd KDP võrrandite vallas on aastatel 2004-2006 ilmunud poolakas Andrzej Okninskilt, kuid ka tema on kasutanud ikka seda üldtuntud
Arvutialgebra programmid, nagu ülalmainitud Maple, aga ka Mathematica, MatLab, REDUCE jms. on füüsikateoreetikutele väga tõhusad abivahendid. Olemas on ka spetsiaalsed paketid, nagu näiteks :
- HIP - Kõrgete energiate füüsika arvutusteks, eriti Feynmani diagrammide jaoks. (E.Yehudai, FNAL, USA )
- GRTensor - gravitatsiooniteooria tensorarvutusteks. (Queen'si Ülikool, Kingston, Kanada).
- CLIFF (Cliffordi algebra Maple jaoks (R. Ablamowicz, Gannoni Ülikool, USA).
