21.juulist kuni 4.augustini 2015 käis 6-liikmeline seltskond (Jaan Ainelo, Mart Kainel, Andres Kepler, Janoš Nikopensius, Jüri Vilismäe, Kalle Kiiranen) mägimatkal Penniini (Valais) Alpides. Jaan, Mart ja Andres on viimastel aastatel sealkandis vähemalt 4 korda matkanud, kuid ikka leidub veel enda jaoks avastamata orge ja ahelikke, mistõttu grupijuht Jaan panigi oma fotogalerii pealkirjaks „Valais Alpide käimata orud“.  Marsruudi koostas Mart, Andres aga oli asendamatu mees kõikvõimalike piletite interneti teel hankimisel.

Kohalesõit oli standardne – lennukiga Milaanosse, sealt rongidega Šveitsi St. Niklausi, kust matkasime tagasi Itaalia poole. Ma ise arvasin, et tuleb lihtne jalutuskäik rohelistel alpiaasadel, kus jalutavad Milka lehmakesed ja joodeldavad karjused. Tegelikult on Zermatti orust lääne poole jääv maastik üllatavalt „sakiline“ – sügavad kaljused orud silekaljude ja rusunõlvadega, kus rada teadmata võib väga hätta sattuda. Kuid käidavad marsruudid on sealkandis, eriti Šveitsi poolel, väga hästi tähistatud, järsemates kohtades on aga köied-trossid-astmed-redelid. Lisaks oli meil isegi kaks GPS-i kaasas. Kas need lihtsustamised nüüd tõsiusklikke vana kooli mägimatkajaid rõõmustasid, aga keegi meist ei protesteerinud ka.

Olgu ära toodud ka detailne marsruut, koos minu hinnangutega kurude raskusastmetele: St.Nikalus (1127) - Jungen (1800) – Rothoruwäng (2758) - Wasulicke kuru (3114, 1A) - Topali hütt (2679) - Schölli org (2950) - Schölli liustik - Schölljochi kuru (3343, 1B) - Inner-Barrhorni tipp (3583) - Gässist ülalpool orus (2700) - Bruneggi liustik - Turtmanni liustik ja jäämurd - Tracuiti kuru (3250, 2A) ja Tracuiti hütt - Tracuit org, Combautanna (2700) – Zinal, Tzoucdana kämping (1675) - Sorebois (2438) - Sorebois kuru (2835, k-ta) - Moiry paisjärv ja tamm (2250) - Chateaupere järveke (2349) - La Bayenna (2600) - Tsate kuru (2986, k-ta) - Le Tsate (2164) - Ferpecle (1900) - Bricola (2415) - Dent Blanche hütt (3507) - Herensi platoo - Tete Blanche kuru (3589) ja tipp (3710) - Valpelline kuru (3554, 1B) - Tsa de Tsani ülemine liustik - Divisioni kuru (3314, 1B-2A) - Aosta hütt (2781) - Valpelline org, Buthier'i jõgi (2300) - Valcorniere org - Valcorniere kuru (3070, 1A) - Perucca-Wuillermozi hütt (2900) Mont Dragoni järve ääres - Cignana org ja paisjärv (2158) - Barmasse hütt (2169) - Valtourneche org - Mont Mene küla (1552) - Moulin/Maen, Glaire kämping (1316).

Kilomeetreid kogunes ehk vähevõitu (GPS põhjal 113), kuid tõusumeetrite summa tuli soliidne – 7900 , laskumisi veel enam – 9100 meetrit. Kurusid sai ka soliidne arv - formaalselt võttes 9, lisaks veel 2 lihtsat tippu. Ööbisime ikka telkides, vaid ühe öö (ja see juhtuski olema tormine) veetsime Dent Blanche mägihütis.

Põnevamad kohad olid ehk Turtmanni liustikul ja jäämurrus, kus tuli ise marsruuti otsida,  valikuid teha. Üllatasid võimsad Bruneggi, Turtmanni, Ferpecle, Tsa de Tsani liustikud ja jäämurrud. Väga uhked vaated avanesid Herensi platool – Dent Blanche, Matterhorn, Dent Herens. Divisioni kuru lõunapoolne nõlv osutus väga äkiliseks, hea et sealgi ketid olid. Kahju ainult, et esialgu plaanitud tõus Bishorni 4k-tippu (ajapuudusel?) ära jäi. Meie nooremad mehed Andres ja Janoš aga ei jätnud jonni ja käisid matka lõpus ikka 4000 peal õhku hingamas – Breithorn jt. Aga see oli neile juba boonuseks, lisaks ilusale matkale.

Kalle Kiiranen