Kuna ma sel suvel mägedesse ei
läinud, oli puhkuse ajal võimalus
jälle ette võtta üks kodumaine
horisontaalse
alpinismi retk. Lääne-Eesti rannikult olen rattaga
läbi
sõitnud mitmel korral - 2006.a.
Hiiumaa-retkel, 2008.a.
Paldiski kokkutulekul, 2008.a.
Saaremaa-retkel,
kuid põhjalikumalt ei olnud seda ette võtnud.
Alguspunktiks valisin Kurkse, lõpp-punktiks - loomulikult
Ikla.
Iseenesest on see küllalt standardne teekond - kattub see
enamjaolt ju Estovelo
marsruutidega nr.1 ja 11. Püüdsin vaid lisaks
läbi käia
huvitavamad neemed ja lahed, samuti lisasin Vormsi saare. Lisandusid
loomulikult kohalesõit Tartust Kurksesse põiki
üle
Eesti ja tagasisõit Iklast Tartusse läbi
Põhja-Liivimaa. Loomulikult sai enne ja
pärast uuritud infot
nende piirkondade kohta - selles ongi minu jaoks asja
üks võlusid! Kui aus olla, siis esialgu oli mul
kohe puhkuse
alguses minna Ida-Virumaale (Kurtna, Poruni ürgmets jms.),
kuid
vaadates Eesti
Jooksu
Sanderi pilte lääneranniku ilusatest liivarandadest,
otsustasin
kasutada juulikuu ilusaid ilmu ja käia enne seal, Alutaguse
karulaaned aga võtta ette hiljem. Kaaslasi spetsiaalselt ei
otsinud, samuti ei teatanud ka
kellelegi, et ära tule... Rattaks oli "Author Stratos"
nr.2 - tema
eelkäija on ühe noorema Kiiraneni kasutada. Ratas
pidas
v.hästi vastu, ma ei pidanud kordagi isegi pumpa
kasutama. Marsruut ise läks 99% plaanikohaselt. Telgiks oli Husky Sawaj
- igati mõnus taoliseks retkeks. Priimuseks oli seekord
kaasas
ägeda tulega Primus
Omnifuel,
keedunõuks aga 1-liitrine ja
põhjaradikaga ning teflonkattega 1-liitrine Etapower pada.
Vesi
läheb selles keema 3-4 minutiga, nii et peab hoolega
jälgima,
et
pudrud üle ei kee. 350 grammiseid gaasiballoone oli kaasas 2
tk,
kuid hiljem pidin veel ühe juurde ostma. Nii et
nendel
eeldustel peab gaasi arvestama ikka ca 80 g/p. Joogipudelis
oli pidevalt vesi Biolab
Carboc2L-ga. Ilmad olid...
vahelduvad - sain nii päikest kui äikest.
Rohkem siiski esimest. Tegelikult mul jälle vedas - juuli
lõpupäevadel sadas Tallinnas ja ka mujal
ebaharilikult
palju, pealinnas oli lausa uputus.
1) E, 18.juuli : Tartu -
Põltsamaa
- Pilistvere - Kabala - Türi - Käru - Lelle. Laager
Imsi järve ääres : 127 km.
Tartust saan liikuma kell 9.30 - sõidan
mööda
esmaspäevahommikust Tartu Tallinna maanteed. Liiklus on
päris
suur. On juba palav ilm. Kella 12-ks olen Põltsamaa
linnapiiril.
Ostan poest ühe Sprite ja puhkan ilusal Roosisaarel. Edasi
liigun
juba mööda Viljandi maanteed, Esku juures
pööran
kruusateele, mis viib Pilistverre.
Siin paisjärve väikesel
saarekesel olen ikka lõunat pidanud, nii ka seekord. Juurde
on tekkinud
ujuvsaun,
paisjärvel aga sõidavad noored vesijalgrattaga.
Lõunaks teen kiirnuudleid ja teed, peale hammustan viinereid
ja
leiba. Kell 14.45 sõidan edasi, Pilistvere kiriku juures
käin korraks vaatamas ka Vabadussõja monumenti.
Ületan
Viljandi-Tallinna maantee, jõuan Kabalasse, kus on ilus park
ja
mõisahoone.
Kevadpealinn Türi tervitab (kl.16) oma tuttava
sildi ja auruveduriga. Käin siin ka poes, ostan
õlut,
kalja, jäätist. Palav ilm tekitab janu. Kella 18
paiku
jõuan lõpuks Lelleni,
kus peale Lokuta teeristi pööran vasakule metsa
vahele ja
sõidan alla Imsi järvekese äärde,
kus
jään veidi eemal tuttava kase alla laagrisse.
Kohalikud
noored sulistavad vees, käin ka ujumas. Madal veekogu, ka
keskel
tunnen jalgadega allpool olevat mudast põhja.
Õhtusöögiks teen piimasuppi nuudlitega.
2) T, 19.juuli : Imsi
- Rapla -
Varbola - Riisipere - Munalaskme - Rummu - Padise - Kurkse. Laager
Kurkse sadama lähedal mererannas : 105 km.
Ärkan kella 7 ajal - sajab.
Põõnan kella 9-ni,
vihm on lakanud, kuid taevas ikka pilves. Käin järves
pesemas. Hommikusöögiks teen kaerahelbeputru ja
kohvi.
Piimapudrude jaoks on mul seekord kaasas koorepulber. Liikuma saan
10.45.
Kuid siis läheb jälle pilve ja
hakkab sadama. Suuremad sajud ootan bussipeatustes ära,
väiksema sajuga liigun. Temperatuur on umbes +18C, nii et
ülekuumenemist pole täna karta. Kehtna ja Rapla vahel
on kena
kergliiklustee, kuid Raplas endas käib kõva
teeremont,
soovitatakse ringi sõita. Lähen siiski
läbi linna,
kirikust ning bensujaamast mööda ja
pööran vasakule
Alu poole. Varbola
Maalinna (Jaanilinna)
juures teen 14-15 vahel lõunapeatuse (nuudlisupp, tee),
käin ka üleval linnuses. On näha, et puidust
kujud ja
ehitised hakkavad juba lagunema ja mädanema. Varbola asulas
käin poes, ostan jäätist jms.
Siis umbes kilomeeter
maad mööda suurt maanteed Tallinna poole, seal
pööran vasakule kruuusateele, mis viib Riisiperre.
Vahepeal
on tee hargnemine, mingeid silte aga ei ole - uurin veidi kaarti ka -
õige on parem haru. Edasi - Nissi kirik.
Kunagisel raudteetammil on nüüd terviserada,
mida mööda saab näiteks rattaga
sõites isegi Haapsallu ja Rohukülla!
Sõidan Riisiperest läbi, otse
Ääsmäe-Haapsalu maantee
ääres, Mati
Pubi ees on Võidusamba väiksem koopia,
mille puhul olevat kulud
aga tunduvalt väiksemad,
kui Tallinna omal. Edasi kruusatee Rummu poole, vahepeal on
sellise naljaka (aga meeldejääva!) nimega koht nagu
Munalaskme. Tegelikult oli mul plaan otse Padisesse tõmmata,
kuid ei märka vastavat teeristi ja põrutan
Rummuni. Rummu vangla ees peatun korraks ja helistan Valdole.
Mingid kahtlased
tüübid luusivad ringi, ei hakka siin poes
käima, seda
enam, et mäletan siit umbes kilomeeter edasi (Kaseperes)
olevat
soliidset poodi ja peatuskohta. Käingi seal toiduaineid
(jogurt,
Värska vesi) ostmas, söön bussipeatuses
jogurti
ära, siis sõidan Padise
poole. Ilm on vahepeal ilusaks läinud, Päike paistab.
Padises vaatan veidi ringi, käin kloostri ja mõisahoonete
juures. Umbes 1 kilomeeter Padisest edasi läheb paremale sirge
kruusatee - teeviidal ongi "Kurkse tee". Küllalt
tüütu
sõit seal lepavõsa vahel. Kella 19 ajal
näen
lõpuks merd ja üle lahe ka Paldiski valgeid
naftaterminale.
Otse ees on Kurkse
sadama
värav, mina pööran vasakule
männimetsa vahele, kus
leian mõnusa mereäärse laagrikoha.
Hästi on
näha ka Pakri saared. Rand on kivine,
lõhnab laguneva
adru järele ja seda ollust on päris pikalt ka vees,
ei kutsu
just siin ujuma minema. Käin piki mereranda ka sadama
territooriumil, kus on Kurkse
surmaretkel
hukkunutele pühendatud mälestusmärk.
Luurerühma 22
meest püüdsid 11.09.1997.a. läbi vee
Suur-Pakrilt
mandrile tulla, 8 pääsesid, 14 - mitte. Vett olevat
tavaliselt (?) siin saare ja mandri vahel umbes 1 meetri jagu. Ei hakka
testima. Sadamas
remondivad mõned mehed mootorpaate. Lähen tagasi
männisalusse, panen telgi üles,
rüüpan õlut
ja naudin olemist ja ilusat päikeseloojangut.
Õhtusöögiks teen tatraputru.
Viimasele raputan muide peale svaani soola, mida mul veel eelmisest
aastast alles oli. Üks suur valge koer
möödub minu
juurest, nuhatab korraks ja läheb
sadama poole.
3) K, 20.juuli : Kurkse -
Harju-Risti -
Pedase - Kolviku nina - Alliklepa rand - Keibu laht - Nõva -
Liivase rand ja Uuejõe - Peraküla - Liivase. Laager
Liivase
ranna Spithami-poolses otsas : 69 km.
Ärkan 8 paiku - merel on udu - pole näha ei Paldiskit
ega
Pakri saari. Hommikusöögiks teen kaerahelbeputru ja
kohvi.
Liikuma saan kell 9.45. Männisalust piki
mereäärt
edasi on palju eravaldusi. Sõidan nüüd
mööda teist teed Harju-Ristini,
sealt aga Vihterpalu poole. Taevas kattub ida poolt valguvate
pilvedega, vaid otse ees on tükk sinist taevast. Käin
ära ka
Pedase neemel, kus palju eravaldusi, ka Pedase puhkekeskus,
mille territooriumil olime 2008.a.
rattamatkajate kokkutulekul.
Käin ka mere ääres - siin on rand
juba liivane.
Tulen tagasi Vihterpallu ja liigun sealt mööda
kadakatevahelist teed Kolviku ninale. Siin on ka eravaldusi, kuid
on ka
täiesti metsikut randa. Kolviku
ninal on endise NL
piirivalvepunkti valgetest tellistest lagunevad hooned. Veidi edasi on
ka mageda veega Kolviku järved. Võtan seal
pudelitesse vett
ning kastan ka ennast sisse. Taevas on jälle selgeks
läinud.
Liigun piki rannikuäärset teed ilusassse Alliklepa
randa. Käin siin ka meres ujumas - vesi on nii +18
C. Püüan liikuda ka piki Keibu lahe
randa, kohati rada kaob. Rannakülla
seekord ei lähe. Lõunaks jõuan Lepaaugu
RMK puhkeplatsini,
seal teen lõunapeatuse (kiirnuudlid, tee, sai).
Püüan
mööda liivaseid metsateid ka edasi
pääseda, kuid
väga vaevaline minek, ratas koos pagasiga on ju raske. Tulen
tagasi "peateele", kus värske asfald, mingeid teeviitasid
või silte aga ei ole. Sõidan nii mitu
kilomeetrit, siis
saan ühelt poistekambalt teada, et Nõva
ongi varsti. Nõvalt sõidan Käbini, sealt
aga ilusas
männikus kulgevat kruusast Merenõmmeteed pidi Liivase
randa. Ka siin Nõva
maastikukaitsealal
sai 2008.a. oldud, käidud Perakülast mitmete ilusate
järvede ( Pikane, Allika-, Toatse(Tantsu) ja Mustjärv)
ääres. Liivase rannamändide vahel on palju
autosid ja telke. Laudtee viib üle liivavallide randa. Kuigi
ilm
on läinud jahedaks ja tuuliseks, kastan ka siin ennast korraks
merre. Käin mööda tuttavat munakiviteed ka
"all"
Perakülas Nõva
looduskeskuse juures. Selle tee siinses metsas asuva
raadiojaama juurde olevat kunagi ehitanud vene
sõjavägi.
Siis sõidan tagasi teeristini, sealt
piki Merenõmmeteed edasi kuni Uuejõe
sillani ja
mööda kõrvalteed lahe poole
(piknikukoht!), otsima Uuejõe
liivast
sängi.
Lõpus viib sinna lausa laudtee! Uuejõe
säng keerutabki siin liivaste luidete vahel peaaegu
mereni,
kuid kuhu vesi sealt edasi voolab - ei näinudki. Tulen tagasi
silla
juurde, käin ka teisel pool linnuvaatlustornis, kust avaneb
vaade
Peraküla rabale. Keset suve muidugi linde vähe
näha.
Edasi liigun mööda teed Spithami poole. Kell on juba
18.30 ja
aeg hakata otsima ööbimiskohta. Üks
tõkkepuuga
metsatee viib mere poole, mingeid silte seal ei ole. Sõidan
mööda liivast teed umbes 800 m - ongi
väga ilus
ja inimtühi rannik,
kust Spithami (Põõsaspea) neem hästi
näha. Ilm
on
jahedavõitu ja tuuline, vette minema enam ei kutsu ning
seekord
päikeseloojangut ilmselt ei näe. Panen
mändide
vahele oma Husky-telgi ja teen õhtusöögi -
tatrapuder,
tee, maiustused. Rannaliival näen värskeid
põdrajälgi.
4) N, 21.juuli :
Liivase rand - Spithami - Põõsaspea
neem - Dirhami - Rooslepa
- Elbiku rand - Hara teerist - Hara küla ja rand -
Vööla - Hosby -
Pürksi (Birkas) - Saare mõis (Lyckholm) -
Pürksi - Österby sadam -
Einbi (Enby) - Ramsi. Laager Ramsi poolsaarel mererannas: 79 km.
Öösel oli äikesevihm, minu telki
jõudis vaid
mõni juhuslik piisk. Hommikune meri on ka sombune, kuid ei
saja.
Hommikusöögiks on kaerahelbepuder, kohv, sai. Liikuma
saan
kell 9.45. Liigun tagasi kruusasele Merenõmmeteele ja seal
edasi
Spithami poole. Kahel pool võimas kuusemets. Siin
käivad kõvad
kinnisvaraarendused
- muudkui helista ja osta! Ja jälle kaob jupp maad ilusat
rannikut
eramaade alla. Tee hargnemine, tuleb valida see
"õige". Ilm
läheb ilusaks, õhk on peale vihma värske
ning toob
lõhnad paremini esile. Spithamis on avarad niidud, lilled
lõhnavad ning rukkirääk
häälitseb kusagil
rohu sees. Siin on juba palju rootsipäraseid maju, kuid neid
pole
tihedalt. On ka endise NL piirivalve aegseid ehitisi. Tee peal tuleb
vastu suur must koer, mulle ta tähelepanu ei
pööra. Enne
Põõsaspea
neeme
on ilus männimets. Viimasest väljudes avaneb vaade
kivisele neemele -
samas on ka metalltorn (päikesepatareid!), mille jalamil on
avatud uksega
putka, sees 2 nahkdiivanit ja metallist ahi. See on
Põõsaspea Linnujaam orintoloogiahuvilistele - on
ju Põõsaspea
neem kevadeti ja sügiseti lindude läbirände
ajal üks olulisi peatuspaiku.
Hetkel näen vaid kajakaid ja luigeperet. Käin neeme
lõpus kivide peal - puhub mõnus tuul. Siit umbes
10 km
edasi, Osmusaarest
ida pool, on merepõhjas umbes 475 miljonit aastat tagasi
tekkinud ca 7-kilomeetrise läbimõõduga Neugrundi
meteoriidikraater. Avastati
see Eesti geoloogide
poolt veel küllalt hiljuti. Meteoriidiplahvatusest
tekkinud tumedaid bretsharahne
leidub nii siin neemel kui ka mujal. Ronin ka torni ja teen seal pilte.
Sõidan tagasi sama teed pidi, käin ka ühel
vanal
piirivalve poolt tehtud kõrgendikul. Tõesti
idülliline paik! Dirhamisse liigun ringiga (ehk oli ka mingi
otsetee?), mööda teed lõunasse,
Rooslepa poole (spordibaas, kus palju noori), kabeli juures
pööran heale asfaldteele
ja sõidan tagasi põhja poole Dirhamisse.
Käin kohalikus poes, ostan
toiduaineid (õlut, limonaadi, pirukaid,
jäätist jms.).
Siin kuulen juba rootsikeelset juttu. Sadamas
on väga kapitaalne muul, mille ääres ka
Eesti piirivalve
alused - see sadam olevat aastaringselt jäävaba.
Kenasti on
näha ka Põõsaspea neeme, kus alles
mõni tund
tagasi olin. Sõidan sama teed pidi tagasi Rooslepa poole,
käin ka tee kõrval männikus asuval Dirhami
rändrahnul. Mustikad on juba valmis. Rooslepa kabel kohal pööran ka
paremale mere
poole, et käia Elbiku liivarannas. On tõesti ilus
rand oma
valge liivaga! Inimesi on siin vähe. Käin ka
suplemas, vesi
on päris karastav. Põikan ka Roosta puhkeküla
kõrvalteele, kuid
päris lõpuni ei lähe - pole minu jaoks!
Riguldi kandis on näha tuulegeneraatoreid. Norrby ja
Söderby.
Paremat kätt kadakate ja eramaade taga helgib Hara laht, mina
pööran varsti ka paremale, kruusasele
kõrvalteele, mis
viib Noarootsi
poolsaarele. Käin Hara
neemel
ja seal ühes
vanas lõkkekohas teen lõunapeatuse - kiirnuudlid,
leib,
maiustused, tee. On lämbe ilm, ida pool müristab.
Parmud
tüütavad, sääski on aga
vähe. Liigun edasi Hosby poole
- vasakut kätt roostiku taga on näha suurt veekogu -
Vööla
meri (Bysholmsvike). Veel 19.sajandil olevat Noarootsi
olnud saar, need "mered" on jäänud alles
tolleaegsest lahest.
Püüan kadakate vahel leida Järvekivi
rändrahnu - ei
leia, ju siis keegi ära viinud ;-). Enne Hosbyt näen
ees
suuri tootmishooneid ja seal aias seismas suurt karu! Puust siiski... Hosby
kiriku juures teen puhkepeatuse. Teisel pool teed olevas
pastoraadihoones asub Noarootsi
valla
infopunkt, sealt astub välja vanem mees.
Räägib Noarootsi valla ajaloost ja inimestest,
kohtadest, kuhu
tasub minna. Paslepas suvitas
omal ajal president
Lennart Meri,
keda kohalikud ikka taaduks kutsusid. Käis lihtsalt ringi,
astus
külapoodi sisse ja ajas inimestega juttu. Paslepa
mõis
olevat nõuka ajal olnud ministrite nõukogu
puhkekoht,
selle "avastas" Aleksei
Müürisepp. Vabariigi ajal läks see
presidendi kantselei alla, hiljuti aga müüdi
ära ja ostis selle Armin
Karu.
Jutukas ja mõnusa huumorisoonega mees! Enne
äraminekut
küsin pudelitesse vett.
Tänan, jätame nägemiseni - tulen arvatavasti
veel siit
läbi. Kui Pürksi jõuan,
algab aga tugev sadu - oligi terve päeva sättinud.
Suurema
vihmasaju ootan ära kohaliku talupoe ukse-esise varju all,
ostan
juua ja jäätist. Sadu jääbki umbes
poole tunni
pärast järgi. Uurin vastasolevat Pürksi
mõisahoonet ja parki, käin ära
ka Saarel, kus on samanimeline
mõis ja Lyckholmi muuseum.
Maa aurab peale vihma, õhk on värske.
Saare(Lyckholm)
on tupiktee, edasi saab vaid Sutlepa mere
ääres asuva
linnuvaatlustornini, see on kõik. Edasi on Silma LKA sood ja
rabad. Sõidan tagasi Pürksi ja sealt
Österby sadamasse. Viimane on tegelikult ehitusjärgus.
Käin muuli peal, teisel pool lahte paistab kenasti
Haapsalu. Tulen tagasi ja Österby
pritsikuuri juures pööran vasakule Einby
poole, et sõita Ramsi
poolsaarele.
Tee tundub väga pikk ja vahepeal tuleb mõistatada,
millist
haru pidi sõita. On mitmeid eravaldusi, kuid inimesi,
kellelt
küsida, pole näha. Lõpuks jõuan
siiski Ramsi
neemele,
kus samuti on endise NL piirivalve valgest tellisest hooned. See on
mandri-Eesti kõige läänepoolsem punkt,
teisel pool Voosi
kurku on juba kenasti näha Vormsit,
kuhu ka plaanis minna. Siia jõuab autoga ka üks
noorpaar,
keda nägin juba Saare mõisa juures. Tervitame.
Liigun
mööda liivast rannikut umbes 500 meetrit vasakule,
kus
kadakate ja mändide vahel leian hea laagrikoha. Kell on juba
20.
Samas metsas on 2
värvilist päevamärki,
ilmselt abiks merel navigeerimisel.
Õhtusöögiks teen
tatraputru ja teed, kõrvale hammustan saia ja sokolaadi.
Naudin
õlut juues ilusat päikeseloojangut.
5) R, 22.juuli :
Ramsi poolsaar -
Paslepa - Hosby - Aulepa tee - Sutlepa - Salajõe -
Linnamäe
- Saunja - Uuemõisa - Haapsalu - Rohuküla - praam
Vormsile
- Sviby - Hullo. Laager Hullo lahe kaldal : 74 km.
Ärkan kella 8 paiku Ramsi neemel - on täielik vaikus!
Käin meres pesemas, siis teen priimusel riisiputru ja kohvi.
Valge
purjekas liigub uhkelt läbi Voosi kurgu avamere poole. Ise
saan
liikuma kell 10.30. Sama teed pidi tagasi Silgurahuni, peale
seda
teeharu, mis viib Paslepa poole. Ilus männimets, varsti
asendub
kruusatee asfaldiga. Jõuan teeristile, kus ongi Teeristi
külalistemaja,
ehitatud endisesse hobusetalli. Teisel pool on aga uhke allee, mis viib
mõisahooneni, mille väravapostidel on lendu
tõusvate
kotkaste kujud, hoovis aga kivist karu kuju. Tagasihoidlik silt -
eravaldus. See siis ongi ilmselt Paslepa mõis! Siin
teeristil on
ka teeviit Telise neemele, kuid sinna ei soovitanud eilne infomees
sõita, olevat väga tihedalt eravaldusi
täis.
Sõidan hoopis Hosbysse ja kohtangi jälle infomeest
ennast.
Ajame veidi juttu, siis liigun Sutlepa poole, suurele maanteele.
Peatuse teen Salajõe
kandis, kus pidi olema osaliselt maa-alune jõgi. Karstiala,
umbes nagu Tuhalas. Linnamäe teeristil
pööran Haapsalu
poole. Ilm on päikeseline ja tuuline. Taebla jões
loputan
ühe oma higise särgi veidi puhtamaks ja panen taha
rattakoti peale kuivama. Enne Haapsalut,
Uuemõisa Ehituse ABC-st saan osta gaasiballooni,
kuna tundub et
kahega ei tule ma lõpuni välja. Haapsalus
käin
vaatamas vanalinna - kõigepealt muidugi piiskopilinnust.
Sisenen lõunavärava kaudu, kus on ka laste
mänguväljak, panen ratta alla kinni ja jalutan
ümber
lossi. Taga platsil seatakse üles kontserdipaika.
Kõht on
tühi (kell on juba 15), otsin söögikohta.
Linnuse
lähedal leian Rootsituru
kohviku,
kus tellin Kreeka kebabi, mahla, õlut ja
jäätist.
Küsin näitsikutelt oma 1,5-liitristesse pudelitesse
ka puhast
vett. Edasi liigun rannapromenaadil - on tõesti
väga
kena! Seejärel sõidan kesklinna, kus käin
poes, ostan
toiduaineid ja suundun Rohuküla poole. Haapsalu raudteejaama
juures on lausa vana-aegsete vedurite näitus -
nüüd ongi siin ju raudteemuuseum.
Tee kõrval putkas
müüakse suitsulesta! Ostan ka 2
kämblasuurust kalakest,
müüjal ei ole minu 5 eurosest tagasi anda. Kallan
nüüüd ise kõik oma
eurosendid talle pihku, jääb väheke puudugi.
Rohukülla jõuan kella 17.30 paiku. Olin enne
uurinud Kihnu Veeteede
parvlaeva "Reet" sõidugraafikut,
see käib iga päev vähemalt 3 korda
Rohuküla-Sviby liinil, lähim peakski minema kell
18.15. Sadamas
ongi
hulk inimesi praami ootamas, piletikassa avatakse 30 minutit enne
väljumist. Praam hilineb, ajame juttu - on ka teisi
rattasõitjaid. Tõsi, enamustel on rattad autode
küljes. Kindlasti kohtume saarel veel kord! Lõpuks
saame
me kõik piletid ostetud ning praamile mindud. Ka see veidi
svipsus kohalik härrasmees, kelle kaardiarvel polnud enam
sentigi.
Tehakse ka vahet - kas Vormsi elanik
või mitte. Paljudel on pilet ette broneeritud. Ilm on ilus,
oleme praami tekil. Kohtan mitut töökaaslast (Ingrid,
Eio),
kes laulukooriga sõidavad Vormsile.
Kusagil kaugel siiski müristab (pärast selgub, et
Vormsil
oligi sel ajal lausa torm). Paremat kätt
jääb üks
metsane saar - ilmselt Hobulaid.
Sviby
sadamas
oleme umbes 45 minutiga. Sealt kulgeb pikk sirge tee Sviby
külla,
kus reisijad riburada pidi saarele liiguvad. Otse sadama juures on
turismiinfo punkt, kus muuhulgas saab ka ratast laenutada. Ise ostan
sealt
Vormsi kaardi (1:46 000, Regio 2010) ja sõidan ka Svibysse,
sealt aga paremale - Hullo teeristile. Esialgu mõtlen otsida
ööbimiskohta Rumpo
säärel, kuid siis lähen kergema
vastupanu teed ja põikan mööda vesist
metsateed alla Hullo
lahe
suunas. On liivane
rand, kahel pool aga roostik, kus ühel pool on
elektrikarjuse traadid - ju siis peetakse seal kariloomi. Käin
liivases lahes suplemas - vesi on soe ja pikalt madal, kuni
põlvini. Seejärel panen niiskele rohusele lapile
(siin on
hiljuti kõvasti sadanud) oma telgi püsti ja
söön
õhtust. Õlle kõrvale on
nüüd
võtta suitsulesta! Hullo poolt kostab laulmist - on kenasti siia kuulda. Ilus
õhtu.
6) L, 23.juuli :
Hullo - Suuremõisa -
Förby - Saxby tuletorn - Saxby - Kersleti (Kärrslatt)
- Kersli nina
(Kärrslätti neem) - Borrby - Hullo surnuaed ja kirik
- Hullo -
Rälby - Diby - Norrby - Söderby - Sviby - Sviby sadam
- praam
Rohukülla - Rohuküla - Pusku. Laager
Mäeküla lähedal mererannas : 60 km
Ärkan varakult, üles tulen kella 6.30 ajal. On kerge
tuulega
kuiv mõnus ilm. Näen, et see elektrikarjus on ikka
asja
eest, sealpool roostikus liiguvad ühed sarvilised. Teen
hommikusööki (kaerahelbepuder, kohv), kui kuulen
automürinat - üks noorte seltskond sõidab
autoga
hoogsalt randa, saavad
viimasel hetkel enne minu telgiplatsi pidama. Mul on siiamaani silme
ees
juhi üllatunud nägu. Tervitame ja ajame
autot juhtinud Riksiga veidi juttu. Ta olevat tavaliselt parkinud seal,
kus minu telk. See on tegelikult Hullo avalik rand. Noored on
öösel ilmselt pidu
pannud ja nüüd tulid end väheke
värskendama. Riks
koos oma pruudiga lähebki madalasse lahte jalutama, teine
paar jääb autosse. Söön, pakin
asjad ja seekord
saan liikuma varem - kell
8.15. Et ikka jõuaks saarele tiiru peale teha (rannajoone
pikkus
pidi olema 109 km, pindala - 93 km2) ja põhilisi vaatamisväärsusi
näha. Sõidan
tagasi Hullo teeristile, sealt aga mööda asfaldteed
Suuremõisa
poole. Peatun sealse vana veski juures. Ei
sõida sealt otse Saxbysse, vaid mööda
kruusateed
Bussby
poole, kust edasi läheb matkarada Förby kaudu Saxby
tuletorni
juurde. See on rattaga kenasti sõidetav metsatee, praegu on
ta
vaid kohati porine ja vesine. Jõuan kivisele mererannale,
kus
poollagunenud
metalltorn, ilmselt oli see omaaegse NL piirivalve vaatluspunkt. Sealt
kuni Saxby
tuletornini [vt.
ka ETTS] kulgeb kena rannaäärne
kiviklibune-liivane
tee. Enne tuletorni on korralikum metalltorn, üleval
päikesepatareid. Kaks meest autoga
jõuavad ka siia, selgub et Rakvere kandist. Neil rattad auto
küljes. Käin Saxby majaka juures, seal all on ka
aiaga
ümbritsetud majapidamine, koer haugub. Püüan
liikuda
veidi edasi, kuid tee "sumbub"
metsas. Tulen tagasi metalltorni juurde. Käin seal meres
suplemas
ja puhkan.
Siis sõidan otse Saxby külla. Seal teeb
üks mees aeda
-
kaldu latid seotakse postide külge peenikeste okstega, ei
ühtegi naela! Pajuoksad ei kõlba -
paari aastaga on mädanenud. Sobivad on okaspuu omad.
Jõgevalt pärit mees
kuumutabki kuuseoksi ja seob latte nendega. Teatab ka kurva uudise, et
Vormsi uhkus - Hullos asuv lisasektsiooniga valgusfoor (paigaldasid
selle 1995.a. põrnika-klubi naljamehed)
- olevat viimases tormis kannatada saanud - suur puu oli peale
kukkunud. Kahju, jäin päeva hiljaks! Edasi
sõidan
Kersleti
külla, sealt aga Kersli ninale.
Viimasel on kõrge,
traataiaga
ümbritsetud piirivalve radarimast. Vesi läheb
siinse muuli kõrval kiiremini
sügavamaks kui mujal, saaks ujuda. Taevas on aga pilve
tõmbunud, liigun piki rannikut kulgevat
matkarada Borrby poole. Kohati on tõkkepuud ees
(tõstan
paar ülemist latti maha, siis ratta üle ja panen
latid
tagasi), kohati ka porine.
Hakkab sadama, nii et korraks tõmban
ka vihmakeebi peale. Vastu tuleb grupp rattureid - ongi need, kellega
Rohuküla sadamas juttu ajasime. Borrby kohal on mere
ääres hea laagrikoht ja rand, kuid mina sinna ei
jää,
liigun sisemaa poole. Tee kõrval
on külaseltsi stend
fotodega, kajastamaks
Borrby
küla ajalugu. Jõuan Hullo kalmistu juurde
- seal
uudistab üks seltskond juba kivist rõngasriste,
mille
poolest see kant kuulus on. Pidi olema neid siin üle 300,
ajavahemikust
1743 kuni 1923. On muidugi ka tavalisi riste, kusjuures kõik
on
lihtsa murukamara peal, ei mingeid teeradasid ja betoonpiirdeid. Vihm
jääb ka järgi ja Päikegi tuleb
välja. Samas
kõrval on Püha
Olavi kirik, millel puudub Eesti kirikutele
tavaliselt iseloomulik torn. Olavipäeva
pidustused ongi muide järgmisel nädalavahetusel,
29.juulil.
Kirikuaias on mitmete Vormsile oluliste isikute (Hans Pöhl,
Lars
Johan Österblom, von Stackelberg)
mälestuskivid,
kirikuaia sissepääsu ees aga Vabadussõja
mälestuskivi, mis püsis siin kogu
nõuka-aja - nimelt
on see rootsikeelse kirjaga ja halvasti loetav. Sõidan edasi
Hullo keskusesse, kus käin kohalikus poes toiduaineid ostmas.
Värsket vett saan pudelitesse aga samas asuvast kaevust. Kena,
puhas ja hoolitsetud asula. Vormsil hakkavad silma prügimajad,
kus
sees on suured prügikastid. Minagi viisin ühte-teist
sinna.
Söön lõunat ja puhkan, seejärel
sõidan
tagasi kiriku poole, aga pööran enne kirikut paremale
metsateele, kus on Parunikivi
- siia armastanud kunagi kohalik parun von Stackelberg
jalutuskäike teha. Siit veidi edasi saan tee peale, mis viib
Rälby poole. Teeristil on 1999.a. ehitatud Rälby
tuulik.
Korralikult hoolitsetud majapidamised. Norrbys
otsin
majakaid (ülemine
ja alumine)
- no ei leia! (mul ei olnud siis kaasas neid häid
Vormsi valla üldplaneeringu kaarte ja kohapeal ei
olnud ka kelleltki küsida). Käin
neemel asuval lihtsal muulil, kust hästi näha nii
Noarootsi kui ka Seasaar, kuid
majakaid ei näe. Samas, paar päeva tagasi Noarootsist
Ramsi
poolsaarelt oli vähemalt üks valge torn küll
näha.
OK, sõidan tagasi tee peale ja jätkan oma
rännakut
Söderby ja Sviby suunas. Tahan veel täna viimase
praamiga
mandrile tagasi jõuda. "Reet" juba ootab,visiir
püsti, kuid
väljasõiduni (17.05) on veel aega.
Käin
sadamamuuli kõrval asuvas lahes end pesemas, vahetan
riideid.
Korraks rabistab ka vihma, siis on jälle ilus ilm. Ootan muuli
peal, kuhu koguneb ka teisi inimesi ja autosid. Mingil hetkel marsivad
kõik praamile, lähen minagi. Ei
müüda ja
kontrollitagi pileteid? Õige - meil on ju edasi-tagasi
pilet!
Panen ratta autoteki tagumisse otsa, kaasa võtan vaid
lenksukoti. Kiikan kilomeetrilugejat - saarel tuli koos eilse
õhtuga kokku ca 60 km. Praamil on palju rahvast, enamus on
ülemisel avatekil, sees on umbne. Madri pool on tumedad
pilved,
müristab. Enne Rohukülla jõudmist algabki
tugev torm
koos paduvihmaga. Nüüd pressime end küll
kõik salongi. Istun soojas -
uni tuleb peale. Siis aga tuleb meelde, et mu rattakott pole
vihmakeebiga kaetud! Enam pole midagi teha. Rohukülas on sadu
väiksemaks jäänud, kiirustan siiski
ootepaviljoni varju
alla. Sadu jääb järgi. Sõidan
mööda
märga asfaldit Haapsalu poole. Kuid sinna enam ei
lähe,
pööran sadamast mõne kilomeetri
järel paremale, kus silt
"Väike-Ahli". Tee äärde vasakut
kätt
jäävad paekarjäärid. Umbes 4 km
pärast
pööran paremale - teele, mis peaks viima mere poole.
Ongi -
kaardi järgi - Topu laht. Piki siinset rannikut kulgeb
varjuline tee, kus
saab ka autoga sõita. Kohati on eravaldusi, kohati aga
lihtsalt
piknikukohad. Üks ongi hetkel inimtühi,
jään
sinna, kusagile Mäeküla ja Tanska vahele. Mingi
seltskond on
50 m edasi järgmises laagrikohas. Meri on otse rohuse
künka
ja põõsaste taga. Taevas on pilves, aeg-ajalt
tibutab.
Tõmban puude vahele siiski nööri ja panen
märjaks
saanud asjad kuivama. Magamiskott ja enamus riideid olid siiski
kilekottides - need on kuivad. Õhtusöögiks
teen
nuudleid piimaga ja teed, lisaks saia, rosinaid ja ... grokki.
7) P, 24.juuli
: Mäeküla - Väike-Ahli - Suure-Ahli
- Käpla - Panga - Tuuru -
Põgari-Sassi - Puise - Puise nina - Puise
- Põgari-Sassi - Tuuru - Panga - Käpla -
Jõõndre -
Oonga - Rõude - Laiküla - Kirbla - Tuudi - Meelva -
Saastna. Laager Saastna neemel : 110 km.
Põõnan kella 9.30-ni - ilm on pilves ja tuuline,
kuid ei
saja. Hommikusöögiks on riisipuder, kohv, juust,
leib.
Kohmitsen ja kuivatan asju. Minema saan kell 11.40. Sõidan
mööda varjulist rannikuäärset teed
edasi, siin-seal
on eravaldused. Siis aga rohkem sisemaale, Väikese-Ahli ja
Suure-Ahli poole, sealt mööda külavaheteid
edasi
Käplasse, kus on juba Parila-Puise vaheline asfaldtee.
Teeristil
on Breti kivi, käsitsi kraabitud tekst...midagi naistest (tegelikult oli selle autoril Albert Kallasmaal (Kaarli Brett) kurb saatus).
Ilm on
jälle päikesepaisteline, puhub keskmine kagutuul.
Tahan
käia ära
Puise ninal,
tagasi tulla ja jõuda veel täna teisel pool Matsalu
lahte
asuvale Saastna neemele. Panga asulas käin kohalikus poes -
kehv
valik, olen sattunud nagu nõuka-aegsesse
pealelõunasesse
poodi. Kõrvalolevas pargis istuvad nädalavahetusest
väsinud mehed. Sõidan edasi - Tuuru,
Põgari-Sassi.
Siinsetel rannaniitudel on linnuvaatlejatel kevadeti-sügiseti
huvitav viibida. Tee kõrval on tagasihoidlik puumaja, sildil
"Põgari
palvemaja", seinal aga tahvel, mille kirjas, et siin pidas
22.septembril 1944.a. oma viimase istungi enne
Nõukogude okupatsiooni Eesti Vabariigi valitsus Otto Tiefi
eesistumisel. Samas kogunes tollal siia randa ja Puise poolsaarele
tuhandeid sõjapõgenikke, oodates laeva
või
paatigi, millega Rootsi sõita. Tollastest ärevatest
aegadest on kirjutanud Voldemar Pinn oma raamatus "September
1944 - Põgenemine. Punane Terror ja
Läänemaa".
Puise küla on hästi hoolitsetud, vahvad viidad,
teabetahvlid, siin on ka üks Breti
kivi. Tee äärde jääb ka
supluskoht - teen siin
peatuse. Lõpuks, kella 13 paiku jõuan Puise
ninale. Seal
on paar talupidamist, kõige lõpus Nina talu.
Vaatan ringi ja teen pilte, käin all sadamas. On siin teisigi
puhkajaid. Eesti lipp on millegipärast pooles vardas - ei
hakka
uurima, miks. Matsalu lahe poolt puhub keskmine tuul. Saastna
neem, kuhu veel õhtuks tahan jõuda, on
kenasti
näha. Sõidan sama teed pidi tagasi
Käplasse, sealt
veel edasi Parila ja Jõõndreni, kust
läheb läbi Haapsalu
maantee. Jõõndres käin poes, ostan
jogurtit,
ploomimahla, leiba, viinereid ja söön siinsamas
külma
lõunat. Poe juures püüavad EMT mehed oma
pulki kaela
määrida. No neid, mille pistad oma läpaka
usb-porti ja
saad läbi EMT-võrgu internetti. Minusugusele
matkamehele
oleks sobivam siis juba pihuarvuti. Haapsalu maantee peal
püüan juba kiiremini sõita. Paremat
kätt
jääb Matsalu
Rahvuspark (kuni 2003.a. - Matsalu LKA) - sildid tuletavad
seda
aeg-ajalt meelde.
Maantee pealt on kohati näha avaraid rohumaid, hein on
rullidesse
pandud. Oonga, Rannajõe, Rõude,
Laiküla.... Viimases
pööran suurema liiklusega Tallinn-Virtsu maanteele.
Väsimus annab juba tunda. On päikesepaisteline ja
tuuline
ilm. Kirbla ja Lihula (sinna sisse ei sõida) vahel on
teeremont
- tolmab ja raputab. Tuudi kandis on jälle kena tee ja
ümbrus. Teeristil asuvast baarist ostan juua ja palun
baarineiul
ka oma veepudelid täita. Teeviida järgi on siit
Saastnasse 16
km - sõidangi nüüd mööda
maalilist
külavaheteed - Meelva, Metsküla. Matsalu laht
paistab, lahe
ääres on suured kivirahnud - nn. Näärikivid.
On ka infotahvel
ja matkarada. Siinkandis
on enamasti põlistalud ning
nõuka-aegsed
tootmishooned, suvilapiirkondi ei märganud. Jõuan
varjulisse Saastna parki, kus poollagunenud
mõisahoone ja kohalik bussipeatus ning infotahvel.
Sealt liigun mööda kadakatevahelist teed edasi Pikanina
poole. Kusagil siin on ka Saastna
sadam.
Paaris kohas on karjaväravad sildiga, palutakse enda
järel kinni
panna. Jala- ja rattamehed on oodatud, autod - mitte. Lõpus
on
üks majapidamine - ei hakka sinna minema,
pööran
paremale karjamaale Matsalu lahe poole, kus kadakate taga leian
mõnusa rohuse platsi, kust avaneb ilus vaade lahele. Tuul on
ka
vaibunud, on vaikne ja ilus õhtu. Käin lahes
pesemas - vesi
ei olegi siin soolane! Õhtusöögiks teen
tatraputru ja
teed, peale hammustan präänikuid. Veisekari
sööb rannaäärsel rohumaal ja nihkub
tasapisi minu
platsile ligemale, esialgu nad mind ei märka. Siis aga
näen
kümneid uudishimulikke silmi mind tähelepanelikult ja
tõsiselt vaatamas. Paar julgemat mullikat tulevad ettepoole,
ilmselt delegatsioon? Teen aga ettevaatamatu liigutuse ja delegatsioon
põgeneb, viies kaasa ka ülejäänud
karja. Naljakad
loomad. Naudin
õlut juues ilusat päikeseloojangut.
8) E, 25.juuli :
Saastna - Salevere - Kõmsi - Vatla -
Paatsalu - Varbla
- Matsirand - Sõmeri poolsaar. Laager Sõmeri
poolsaarel : 76 km.
Ärkan üles kella 5 ajal, käin
väljas - ilus hommik.
Magan veel 8-ni, eile oli siiski raskem päev ja
lõppude-lõpuks on mul ju puhkus!
Hommikusöögiks
- riisipuder+kohv. Lahel on kalamehed paadiga, kontrollivad
võrke. Liikuma saan kell 10. Taevas tõmbub
vinesse, kuid
ei enamat. Peale Saastnat pööran esimesele
parempoolsele
teele, et sõita Saleverre ja edasi Tallinn-Virtsu maanteele.
Salevere
Salumägi on Salevere teeristist umbes 800 meetrit
Ullaste ja Topi lahe poole. Kena peatuskoht (varjualune,
käimla) ja ilus
matkarada paejärsaku serval asuvas salumetsas.
See kuni 15 meetri kõrgune paejärsak olevat
tekkinud umbes
5000 aastat tagasi, kui meri veel siiamaani ulatus.
Siinset järsakut moodustav paas (täpsemalt -
biohermne
lubjakivi) on aga hulga vanem - ca 400 miljonit aastat. On
päris
muljetavaldav koht! Paaris kohas on puust trepid ja rajad,
tagumise trepi juures on Silmaallikas, kus minagi oma veepudeli
täidan. Sõidan Saleverest Tallinn-Virtsu maantee
kõrval asuva Kõmsini, käin ka sealses
poes. Veidi
maad Virtsu poole ja sealt vasakule Hanilasse
ning Pivarootsi.
Tahan jõuda jälle mere äärde
Paatsalus, kuid
Muriste kohal valin vale teeharu (just parandatakse seda liivast teed)
ja jõuan Aavaninale ühe talu juurde, otse ees on
Paatsalu
laht. Üks kohalik mees juhatab, et tuleb minna ikka tagasi ja
sealt Muriste ning Hõbesalu kaudu ringiga Paatsallu (vaatan
50
000-selt kaardilt, et ikka on mingi tee ka otse Hõbesallu) -
teengi nii. Kahel pool teed on Nehatu
LKA. Jõuan suuremale asfaldteele, siin on ka Paatsalu
ja Illuste
mõisad. Illustes on praegu mingi noorte
spordilaager. Kuid kus on Paatsalu
Puhkekeskus? Vanasti olevat see olnud tollal hästi
tuntud tehase Polümeeri
puhkekodu.
Suvilate vaheline tee hargneb, üks eramaa silt on veidi
valesti
pandud, esialgu satungi just erasuvila juurde. Teine haru aga viibki
mere äärde, kus kenade mändide vahel on
punast
värvi seintega maja - see ongi Paatsalu Puhkekeskus.
Lähen
kohe sadamasse, siin on ka teisi rattamehi. Minu juurde tuleb
üks
noormees, on puhkekeskuse töötaja. Ajame veidi juttu
- neil
peatub praegu paljud väljamaa (Saksa, Tsehhi,...)
rattamatkajad -
sõidavad reeglina Tallinnase ja sealt lennukiga koju.
Lähen
ka majja sisse - seal on väike baar, kust saab osta nii juua
kui
jäätist. Ajan ka seal ühe mehega juttu - ta
soovitab
sõita Sõmeri neemele - seal on ilusad rannad.
Saan täita ka oma veepudelid värskema veega.
Korralikku lõunat seekord teha ei jõuagi, liigun
mööda Tõstamaa maanteed lõuna
poole - Tamba,
Nõmme, Allika, Varbla, Aruküla, Õhu,
Kulli. Peale
viimast on parempoolne teeharu, mis viib Matsiranda. Teen seal
teeristil olevas varjualuses väikese puhkepeatuse ja
söön veidi. Matsirand
on ka kena liivase kaldaga rand, rahvast on vähe. Samas on ka RMK
puhkekoht,
kuid seal on juba autodega seltskond. Sõidan piki rannikut
edasi
- asfald asendub pinnaseteega, mis kohati on ka liivane.
Üksikud
talud. Neemel (täpsemalt - Veelaiu ninal) on näha
valget Sõmeri
tuletorni,
kuid ka sinna viiv tee läbib eramaa. Mina liigun
mööda
kadakatevahelist liivast teed neeme tipu poole, kuni roostikuni, kust
on näha juba ka Kõrksaart. Siin asub ka Sõmeri
Hoiuala.
Tulen veidi tagasi ja leian kena rohuse platsikese kadakate ja
rannamändide vahel, samas on ka vana lõkkease.
Jään siia kella 18 paiku laagrisse. Käin
lahes ujumas -
kivine põhi, millel valus astuda. Kalda
ääres on adrut
ja veepiiril palju surnud ogalikke, milledele ei ole soovitav peale
astuda. Kuid vesi on väga puhas ja karastav! Suuri kive on ka
kaugemal meres. Kaugemal näen, nagu mingid
veeloomad mängivad vees - hülged? Ujun
lähemale -
ähh, ära pettis - on hoopis veepiirini ulatuvad
kivid, mille
ümber paras lainetus veega mängib. Kaldal panen telgi
püsti ning teen õhtusööki -
pakisuppi ja teed,
peale hammustan leiba ja präänikuid. Ka siin saan
nautida
ilusat päikeseloojangut.
9) T, 26.juuli :
Sõmeri poolsaar - Saulepi - Tõstamaa
- Pootsi - Munalaiu sadam - Pootsi - Lindi - Audru - Pärnu -
Reiu. Laager Uulu rannas : 95 km.
Ärkan Sõmeri neemel 8 paiku,
hommikusöögiks teen
riisiputru ja kohvi. Liikuma saan kell 10.45. Liivast teed pidi tagasi.
Üks seltskond tuleb jalgsi vastu, küsivad et kus on
Sõmeri tirp? Sirge kruusatee paremale viib Saulepi
poole, vahepeal on paremat
kätt näha ka Saulepi lahte. Ilm on pilvine, kuid soe.
Jõuan jälle Tõstamaa maanteele ja seda
pidi Tõstamaalegi.
Kena väikelinn, selle keskuses käin ka poes.
Muuhulgas ostan
suhkrut - ja minu üllatus on suur, kui avan selle (et
plastpurki
panna) ja see pruun on! Taani suhkur.
OK, päris meeldiva maitsega. Jõuan Pootsi
teeristini, kus
viit "Kihnu.Manija.Munalaiu sadam 4 km". Sealt käin
ära
ka sadamas,
kuigi Kihnule
mul seekord plaanis sõita ei ole.
Praam
"Amalie" on sadamas, parkimisplatsil on ka hulk autosid -
ilmselt
jäetud siia, kuna ei praamile ega ka saarele need
kõik ju
mahu... Manilaid on siia hästi näha, Kihnut - mitte.
Sõidan sama teed pidi tagasi Pootsini, sealt Audru,
sealt edasi Pärnu
poole. Tee äärde jääb ka Pootsi
tuulik. On ka teeviit Valgeranda,
kunagi sai sealgi suvitatud. Tee on märg, paistab et siin on
hiljuti sadanud. On
lõunaaeg, otsin Pärnus head
söögikohta, kus saab
väljas istuda. Ületan Sauga jõe silla ja
enne
Kesklinna silda üle Pärnu jõe on
üks väike
söögikoht nimega Don Kebab. Võtangi seal
kebabi ja
jäätee. Ka siin palun lisateenust - veepudelite
täitmist. Seiklen natuke Pärnu kesklinnas, kus
suurelt
üleval Järvide suvekontserdi reklaamid. Siis
sõidan
mööda pikka Riia maanteed, käin ka Maxima
poes, ostan
õlut jms. Ühes kohas on jälle teeremont -
tee kitsas,
liiklus on aga päris tihe ja pean oma rattaga ettevaatlik
olema.
Eespool on näha tumedat äikesepilve, karta on, et
seekord
vihmast ei pääse. Pööran tuttavasse
Reiu randa,
panen kaldapealsele telgi üles (võsaalune
on
küll väga räpane!), jõuan
käia isegi all
suplemas, kui hakkabki sadama. Ootan telgis. Vihm
jääb
järgi, kuid siis tuleb üks autoga seltskond,
paneb tümpsu peale. Lisaks nõme tekst -
üks
purjakil mees ei saa ujumispükse jalga pandud ja naine
tänitab lõputult. Panen asjad kokku ja liigun
rannaäärset teed pidi uuesti Riia maanteele, seda
pidi aga
Uuluni, kus pööran väikest metsateed
pidi alla mere
äärde. Siin on küll roostik, kuid
männikualune koht
on kena, puhas ja vaikne. Ülevalpool lõkkekohas on
küll üks pere autoga, kuid nad toimetavad vaikselt.
Korra
põikab siia ka üks välismaalaste
seltskond, otsivad ka
ilusa rannaga peatuskohta. Leedukad. Räägin, et kui
siin ei
sobi, siis Reiul on liivarand, kuid metsaalune on räpane. Teen
õhtusöögi, söön ja poen
telki magama.
10) K, 27.juuli :
Uulu - Jõulumäe -
Võiste -
Häädemeeste - Kabli - Lemme - Treimani - Metsapoole -
Ikla -
Metsapoole - Treimani - Lemme. Laager Lemme rannas : 77 km.
Ärkan kell 8 - ilus hommik, taevas selge. Käin
jõekese
ääres pesemas, siis teen
hommikusöögi - kohv,
kiirkaerahelbed, juust, gruusia leib. Liikuma saan kell 9.45. Riia
maanteed pidi Tahkuranna, siis on viit vasakule männimetsa -
Jõulumäe 6 km. Käin ka seal ära -
äsja oli
seal ju Nevene
suusarulli võistlus ja ka Tartu Suusaklubi
trennilised laagerdavad tihti seal. Umbes 3 km sõitu ja olen
teisel pool metsa, kus ristteed pidi paremale veel 3 km. Tee
kõrval on pikk tiik. Jõulumäel
on vaikne, ainult paari töömeest näen.
Vaatan veidi
ringi, siis sõidan tuldud teed pidi tagasi Riia maanteele.
Võiste, Rannametsa. Siin on Luitemaa
LKA
piirkond. Rannametsa kandis on võimalik
pöörata
vaiksemale ja rannikupoolsemale vanale Riia maanteele. Jõuan
Häädemeestele.
Vaatan siin veidi ringi - käin mööda
looduserada mere
ääres rannaniidul vaatlustorni juures. Siinkandis
pidi ju müstilisi
tulesid
mõnikord näha olema! Häädemeestel
on 2 kirikut -
luteri ja õigeusu oma. Sõidan edasi - tee
ääres märkan silti "Kosmonautika" -
siin ongi kunagi NL kosmonaudid (V.Tereshkova jt.) suvitanud. Siin
toimub õhtul just Kabli
Päikeseloojangu Festivali raames üks
üritus. Põikan sisse ka Kabli
looduskeskuse juurde. Kabli külas on aga tee
äärde tekkinud 2-mastiline väikepurjekas
(jaala) nimega
"Kaja" - lõhnab veel mõnusalt
männitõrva
järgi. Selgub, et see on tehtud Tartu Lodjakojas ja äsja
just siia toodud ning avatud
(23.juulil 2011)! Tellitud on see Kabli
külaseltsi poolt
ja pühendatud 150 aasta möödumisele esimese
kaugsõidupurjeka "Markus" vettelaskmisest siinsamas.
Käin
ka Kabli
linnujaama juures rannas vaatamas - sealgi on suvitajaid.
Kuum
ilm, haudub äikest. Lõpuks jõuan Lemmele
(kõrval on ka puhkekeskus
Lemmeranna - see on omaette), kus kunagi
2004.a. suvel perega suvitasime. Ei olegi siin palju muutunud, ka
rahvast on parajalt ning metsaalune puhas. Siin käin
küll meres ujumas - hea
mõnus vesi! Söön veidi (leib, viinerid,
präänikud, jäätee), siis aga
sõidan edasi
Ikla poole, kuhu on ca 10 km. Tuleb ikka asi (Kurksest Iklani)
ära
"vormistada". Treimani, Metsapoole ... ja ongi Ikla piiripunkt,
edasi on juba Ainazi(Heinaste)
ja Läti. Lehvivad Eesti ja Läti lipud,
all on stend "Edelaväravad"
ning kivist monument kirjaga Eesti XXX
- nende XXX peal on vaas lilledega. Käin ka 100
meetrit
Läti poole peal - jess, väljamaal ka
nüüd
käidud! Sõidan tagasi Lemmele, tee peal
käin Treimani
poes, ostan kalja, õlut, jogurtit ja juustusnäkke.
Ka
Treimanis on oma 1-mastiline kuivamaa-purjekas, nimega "Linda".
Lemmes käin
tee kõrval olevas söögikohas seljankat
söömas, siis aga lähen Lemme randa, kus
jõekese
ääres ühe viltuse paju all leian hea
telgikoha. Liivane
siin natuke on, kuid - suhteliselt omaette. Üldse tundub siin
olla
kena ja viisakas seltskond. Kell on 17.30. Õhtupoole
läheb taevas pilve, müristab peaaegu vahetpidamata.
Põuavälgud, rabistab vihma, tuuleiilid. Olen
telgis, naudin
õlut ja juustusnäkke.
11) N, 28.juuli : Lemme -
Häädemeeste - Laiksaare -
Lodja - Kilingi-Nõmme - Tihemetsa - Abja-Paluoja -
Karksi-Nuia -
Karksi - Sudiste - Mäeküla. Laager
Mäeküla järve idakaldal : 100 km.
Ärkan kella 7 ajal. Öösel nägin
mitmeid
unenägusid. On veel vaikne, enamus inimesi magavad, rand on
tühi. Käin meres ujumas, siis teen
hommikusöögi -
kohv, kiirkaerahelbed, shokolaad. Pakun asjad ja liikuma saan kell
9.30. Värava juures satun juttu ajama ühe
endavanuse
Moskva mehega, suvitab koos poegadega siin. Küsib - kas ma
olen
endine sportlane? Ütlen, et ehk ainult
harrastussportlane.
Räägime priimustest (Shmell, Ogonjok, Primus),
kosmonautidest
ning elu-olust. Sõidan tagasi
Häädemeeste poole.
Ilm on ilus, taevas kerged pilved. Minu
poole pöörduvad kohalikud tihtipeale inglise keeles -
enamus
rattureid, kes siit läbi sõidavad, on ikka
välismaalased. Eks neid tuli kogu marsruudi peal mulle vastu
ka - juttu eriti ei ajanud, kuid
ratturitel on tore komme alati lehvitada. Kabli kandis satun siiski
juttu ajama 2 ratturiga (mees ja naine), kes on siis sõitnud
lausa Shveitsist, 3 nädalat on teel olnud! Mehel on mitte
tavaline ratas, vaid lamamisratas (recumbent
bicycle) - hiljem leidsin Youtubest kümneid videosid
selle riistapuu kohta. Häädemeestelt
läheb maantee paremale Kilingi-Nõmme poole -
suundungi sinna,
et Põhja-Liivimaa kaudu Tartusse sõita. Taevas
tõmbub pilve, kuid on mõnusalt soe. Laiksaarest
alates on
kuni Pärnu-Viljandi maanteeni kruusatee. Lodjal teen peatuse,
käin Lodja
trahteris
lõunat söömas. Kanapraad,
jäätee. Saan
täita ka oma veepudelid. Taevas on tumedad pilved, ilm
läheb
lausa hämaraks. Panen oma ratta tagumise vilkuri
tööle
ja pööran seekord Kilingi-Nõmmele sisse.
Jõuan Üleraudtee bussipeatusse, kui algab paduvihm,
äikesega. Ootan bussipeatuse varju all 13.30-14. Vihmasadu
lakkab,
sõidan edasi. Tihemetsas on tee ääres ilus
park.
Teeviit Mõisaküla ja Ruhja(Ruijena) poole - sinna
ma
täna
siiski ei lähe. Abja-Paluojas
käin poes, ostan jäätist ja shokolaadi.
Vaikne ja sume
pärastlõuna siin mulkide pealinnas, istun bussijaama juures pingil ja limpsin
jäätist. Karksi-Nuia
üllatab oma mägise maastikuga ja uhke kultuurikeskusega.
Härra Kitzbergistub
mõtlikult
viimase ees, tagapool on sügav ürgorg
paisjärvega, kuhu
viib alla kurviline 7% langusega tee. Üks ratturite seltskond
tuiskabki uljalt mööda. Sõidan ka sinna,
teisel pool
on aga veel pikem 7% tõus, mis võtab minulgi
pulsi
"punasesse". Mäe peal on näha Karksi
kirikut ja ordulinnuse
varemeid,
lähengi sinna. Kooliajal sai siin käidud, meenub
ähmaselt... Väga avar ja kena linnuse
siseõu - sinna
mahuvad ära uhke kirik, põlised puud, suur
rist , kiik
ja lõkkekoht. Üks noorte ratturite seltskond
jõuab
ka siia - selgub et Tallinnast ja sõidavad Viljandi Folgile.
Mina sõidan edasi mitte Viljandi suunas, vaid
pööran
enne Karksit ära Sudiste peale - plaan on üles otsida
Mäeküla
järv
ja selle kaldal mõni kena laagrikoht. Enne
Mäeküla
bussipeatust keeran vasakule metsateele, sõidan umbes 600 m
ja
jõuangi Mäeküla järve metsasele
idakaldale, kus
on ka mõned eravaldused. Parkimiskohas on silt "Hoia
puhtust!".
Ühed kalamehed autoga jõuavad ka siia,
lähevad purde peale. Hea ujumiskoht olevat
paarkümmend
meetrit paremal. Ongi kena koht - umbes 30 m lai kaldariba, kus pole
kõrkjaid ega võsa. Kaldal on pink, samas kasvavad
võimsad sanglepad. Kaldast umbes 100 m eemal on aed ja paar
maja, vahepealne ala on korralikult niidetud. Käin ujumas,
siis
söön õhtust - tatrapuder,
kali, kamashokolaad. On ilus vaikne õhtu, Paike paistab kaua
siia
kaldale. Ei kiirusta telgi ülespanekuga. Kuni kella 22-ni
võib siin seaduse põhjal küll viibida,
kuid telkida?
Ehk küsida? Kuid terve
õhtu ei näe seal üleval kedagi
liikumas,vaid automürinat
ja koera haukumist
on kuulda. OK, olen väsinud - kella 22 paiku panen siiasamma
pingi juurde telgi
püsti ja poen magama.
12) R, 29.juuli :
Mäeküla järv -
Kärstna - Põrga - Riidaja - Leebiku - Pikasilla -
Rõngu - Tartu : 88 km.
Öösel sajab vihma, käin ka korra
väljas. Ärkan
kella 7 ajal - ilm on pilves ja niiske, udu on ka järve kohal.
Hommikusöögiks on kohv, kiirkaerahelbed, juust.
Sõiduriided ja froteerätik on juba vastikult
niisked, ei
ole öösel ära kuivanud. Liikuma saan kell
9.45. Liigun
mööda kruusaseid külateid Pikasilla poole -
teele
jäävad Mäeküla, Anikatsi,
Kärstna,
Põrga, Riidaja, Leebiku. Siinkandis on
sündinud palju
Vabadussõja kangelasi - Kärstnas
on ka uhkem mälestussammas. Kärstna mäe
kandis on ühel kõrvalteel
viit "Ärma talu". Hmh, see ei tohiks olla SEE Ärma,
viimane
olevat pigem Abja-Paluoja
kandis.
Ärma-nimelisi maaüksuseid on Maaameti andmebaasi
põhjal Eestis tegelikult kümneid. Riidajas
käin
kohalikus poes,
ostan kamashokolaadi. Sealt algab jälle asfald ning peagi
jõuan Pikasillani. Ilm on läinud tunduvalt
jahedamaks, kuid
sellega ongi hea sõita. Rõngusse
jõuan kella 13 paiku - on aeg lõunat
süüa. Pagari
Pubis võtan jälle ühe kanaprae
ja keefiri. Edasi - otse Tartu peale, vaid
Vapramäel teen väikese puhkepeatuse. Kodus olen kell
15.15.