Karula Rahvuspargis 2007

Rattamatk 22-24.juuni : Tartu - Rõngu - Palupera - Otepää - Kääriku - Harimägi (1.laager) - Restu - Sangaste - Lossiküla - Laatre - Iigaste - Karula rdtj. - Kirbu - Pikkjärv - Karula teerist - Lüllemäe - Köstrejärv - Rebäsemõisa - Tornimäe(137 m) - Mäeküla - Kolski - Plaagi - Ähijärv (2.laager) - Aruküla - Perajärve - Ähijärve küla - Haabsaare - Antsla - Vana-Antsla - Urvaste kirik - Koigu - Vidrike - Sihva - Nüpli - Otepää - Pangodi - Tartu.

Kokku - 251 km.

 Pildigalerii


R., 22.juuni
Jaanipäeva võib veeta mitmeti. Üks võimalus on teha seda näiteks rattaga mööda Eestimaad rännates. Sel korral sai eesmärgiks seatud Karula kõrgustik Lõuna-Eestis. Mingit erilist marsruuti enne ei teinud, sai mõned kaardid kaasa haaratud ja reedel 22.juunil 15.30 paiku sõidan Tartust Valga maanteed pidi lõuna poole. Jaanipäevaeelne liiklus on päris tihe. Kannatan seda kuni Rõnguni, siis pööran peateelt ära Palupera teele, et jõuda Otepääle ja Käärikule. Paraku käib seal teeremont, nii et igal asjal kaks külge. Kuid ilm on ilus ja kiiret pole kuhugi. Otepääl käin kaupluses õlut jms. toiduaineid ostmas, kohtan seal ka ühte Estoloppeti-sõitudelt tuttavat meest. Ajame juttu, Peeter püüab mind veenda ikka Elion Cupil osalema. Igale poole ei jõua, kuid sügisese Otepää-Elva 89 km teen ikka kaasa. Sõidan mööda tuttavat teed Kääriku poole, poole peal võtan kerge eine ja imetlen vaadet Pühajärvele. Rollerirajal on veel tänagi harjutajaid, nii rulluiskude kui -suuskadega. Käärikul aga on väga palju rahvast. Tõmban üles Harimäele. Õhtu juba käes, vaja laagrikoht vaadata. Päris torni juurde ei taha (kuigi laagrikoht), seal käib pidevalt uudistajaid. Sobiva vaiksema koha leian Harimäe nõlval maratoniraja kõrval, umbes 150 meetrit tornist edasi. Eestimaal rännates on põhiprobleemiks (kui ei soovi peatuda ametlikes kämpingutes ja turismitaludes) lisaks laagrikohale (eramaad!) ka puhas vesi. Endal on 2 plastpudelit veega ikka kaasas ja sobivas kohas saab veevarusid jälle täiendada. Gaasipriimusel teen kerge õhtusöögi (kiirnuudlid) ja teed. Sääsed tüütavad, poen telki õlut mekkima. Kilomeetreid tuli täna 77 km.

L., 23.juuni
Ärkan 8 paiku kuid mõnulen veel "voodis". Kella 9 paiku teen hommikusöögi (tatrapuder, kohv), pakin laagri kokku ja sõidan edasi, selle pika-pika kruusase Harimäe laskumise peale. Rattakotiga peab veidi ettevaatlikum olema, kui esiratta liiva sees kinni võtab, ongi külg maas. Ilm on ilus, päikesepaisteline, kuid mitte palav. All risttteel pööran vasakule Restu poole. Restu paisjärv, vana vesiveski ja park. Ristmikust Otepää-Valga maanteeni on ca 3 km, seal pööran paremale Sangaste suunas. Sangaste kirik (1816) ja kena, hästihooldatud asula. Kuulus Sangaste loss (ehitatud krahv Fr.Bergi poolt 1874-1881) aga jääb siit ca 6 km eemale Lossikülasse. Käin ka seal ära. Mingi lärmakas ja ilmselt veidi purjakil seltskond kakerdab lossi ees. Akustika on selline et iga sõna kostab ka siia, teisele poole väljakut. Laatresse on ca 5 km, seal on juba esimene suunamärk Karula Rahvuspargi poole. Tuleb meelde et Laatres olime kunagi 1971.a. 1.kursuse tudengitena sügistöödel. Kusagil Iigaste kandis on sõiduauto kraavis, juures kedagi ei ole. Karula raudteejaama on Laatrest veidi üle 9 km. Küllalt metsane ümbrus juba. Raudteest Kirbuni on umbes 4 km, seal uurin veidi kaarti ja otsustan käia ära Karula Pikkjärve juures, mis jääb paremat kätt. Otsetee viiks kohe Lüllemäele. Siit algavad juba Karula metsased künkad. Pikkjärv (3 km pikk ja max 170 m lai) helgib puude-põõsaste taga, kuid nagu ikka on Eestis järvede äärde saamine seotud raskustega, kas siis eravaldus või võsastunud kallas. Ühe teeäärse talu juures aga on kenasti alla järve äärde niidetud teerada ja all purregi. Pesen veidi teetolmu maha. Jõuan asfaldteele. Siit Karula ristilt on Lüllemäele 4 km, Karula asula jääb aga paar kilomeetrit eemale. Lüllemäel on tee ääres lihtne mälestusmärk Vabadussõjas langenutele - täna lehvib kõrval mastis seal ka meie riigilipp. Käin ka kohalikus poes - nn. Kuke äris, ostan toiduaineid. Otsin tulutult ligipääsu Kõrgemäele, siis käin ära Köstrejärvel. Jälle "telliskivi" ja tõkkepuugi ees, kuigi siin algab üks matkaradadest ja isegi vastav infotahvel ja laagrikoht. Teen siin lõunapeatuse. Siis sõidan tagasi "peateele" - edasi on sellised uhked kohad nagu Kuningasild jne. Mets lõpeb, paremat kätt on näha vaatetorni. Rattaga siit ei tasu siiski minna, tuleb sõita edasi Rebäsemõisa, kus järgmine infotahvel ja laagrikoht ning üles Tornimäele viib kena tee. Autod tuleb alla jätta, rattaga pressin ikka mäkke üles. Ronin torni ja natukese aja pärast jõuab siia ka üks seltskond lastega. Selgub et tuttavad matkamehed, lähevad ka sel suvel Altaisse. Vaatleme ümbrust - loodes helgib Köstrejärv, vastassuunas aga Karula metsased künkad ja kaugel silmapiiril on näha ka Haanja kupleid. Tornimäelt allasõit on vahva, veel vahvam tee algab aga kohe Rebäsejärve kõrval - kruusane järsk kurviline laskumine. Siin ma enam autosid ja üldse teisi inimesi ei kohta. Ilus mägine maastik, Karula süda. Kohati on siiski veel talusid, ühes kohas tehti heinagi. Ilm on soe ja vaikne. Jõuan Kolskini (6,5 km Rebäsemõisast), seal sõidan Tarupedäjä järvekesest mööda paremalt ja satun metsateele, kus vasakut kätt tihedalt silte "Liikumiskeeld" (siin muidu just matkajatele avatud rahvuspargis on paar piirkonda kus kehtib täielik liikumiskeeld) . Ilmselt oleks pidanud pöörama enne järvekest vasakule, tagasihoidlikumale teele. Seda teed pidi saaks ilmselt Koobassaareni. Üks loomake õiendab keset teed ja jookseb mind nähes metsa, ikka liikumiskeeluga alasse. Ilusa koheva sabaga ja hästisöönud rebane. Pilti teha ei jõua. Sõidan tagasi järvekese juurde ja suundun vasakule teeharule, et jõuda õhtuks Ähijärve läänekaldale nn. Plaagi mäele. Nüüd jäävad punased hoiatussildid paremat kätt. Ilus metsatee viib järve äärde. Paraku on autodega puhkajad ka siia jõudnud. Kell on umbes 18, kilomeetrilugeja on mulle täna mõõtnud vaid 61 km. Kuid leian minagi veel kena järveäärse ala, kuhu tekitan oma telgiplatsi. Ülal on üks kask pooleldi murdunud, vaatan et päris selle võimaliku langemistee alla ei jääks. Muidu kena koht, kõrged puud ja isegi privaatne liivase põhjaga vettemineku koht. Järvel on mõned kalamehed, kusagil kaugel kukuvad kaks hilist kägu teineteise võidu. Käin ujumas - vesi on puhas ja soe. Kuna ikka on jaaniõhtu, teen väikese lõkke ja grillin kaasasolevaid vorstikesi. Õlleks on seekord "saarlane". Lähen vara magama, juba 21 ajal, et homseks pikemaks tagasisõiduks valmis olla. Südaööl ärkan korraks paugutamiste peale - muidu rahulikud naabrid tähistavad jaanipäeva rakettidega. Korra-paar rabistas vist vihmagi.

P., 24.juuni
Ärkan kella 8 paiku. Linnud vidistavad kusagil kõrgel puulatvades, taevas on pilves. Teen jälle traditsioonilise hommikusöögi, pakin asjad kokku ja liigun tagasi eile tuldud teed pidi "põhirajale", tahan järvele ikka tiiru peale teha. Kuna teede hargnemiskohtades on head viidad (see on 38 km-ne rattaring), pole eksimist karta. Aruküla, Perajärve, siis jõuan suurele kruusateele, mis viib järve idakaldal Ähijärve küla poole. Viimases on ka Rahvuspargi külastuskeskus, kuid seekord sinna ei lähe. Selles järve otsas on ka suuremad laagrikohad, praegu ilmselt rahvast täis. Jõuan Lüllemäe-Kaika tee peale, kus infotahvel "Karula mäed" ja Metsamoori perepargi reklaam. Esimestest just äsja möödusin, põhja pool läheb juba laugemaks ja kusagil enne Haabsaaret on viimane Karula RP silt. Ilm kipub pilviseks, ülalt tuleb paar piiskagi. Teed aga on ikka tolmused ja kohati kipub peenikese kummiga ratas liiva sisse jääma. Oleks pidanud panema laiemad kummid. Karula mägede teeristilt Antslasse on umbes 10 km. Antsla keskväljakul käin ühes toidupoes. Päike jälle väljas. Edasi sõidan vasakule, Vana-Antsla suunas, sealt edasi aga Urvastesse (ca 10 km). Enne Urvaste kirikut on võimas ürgorg, kus maantee kõrval hoiatusmärk 12%. Pärast vaatasin, 51 km/tunnis oli max kiirus. Urvaste keskus ja järved jäävad kuhugi paremat kätt. Surnuaia juures platsil on palju autosid. Mina sõidan kirikust mööda Vidrike poole. Ka siin on ilus mägine maastik, kohati sellised langused et anna ainult minna. Ja kruusatee. Kusagil Koigu teeristil (ca 9 km Urvaste kiriku juurest) teen kerge lõunapeatuse. Enne Vidriket on kõrge mägi, kust avaneb väga ilus vaade alla järvele. Paraku on ka siin eravalduse sildid ees. Taevas on vahepeal pilve tõmbunud, edelast liginevad tumedad äikesepilved. Ja kusagil Raudsepa kandis, enne Marjamäge saan kaela tugeva äikesevihma. Õnneks on vihmakeep nii endale kui rattale olemas, ootan suurema saju puude all ära. Koigu teeristist Sihvani on ca 10 km, sealt pööran muidugi Otepää suunas ja just piki Nüpli spordirada, kus ülisiledal asfaldteel on peale eelnenud kruusateid lausa nauding sõita. Idülliline Nüpli järve ümbrus. Siitkaudu Sihvalt Otepääle on ca 7 km. Edasi juba ülituttav tee Otepäält Tartusse ca 42 km, ikka Pangodi kaudu. Ülevalt piserdab vihma, Makital teen bussiootepaviljonis peatuse ja söön-joon mida veel järel on. Sadu tugevneb, varju alla jõuab Scotti mägirattaga ka üks väsinud noormees, kes oli Pühajärvel jaaniõhtul käinud ja veidi väsinud. Pakun ka talle süüa-juua. Edasi sõidame Tartu poole juba koos - hulga lõbusamalt läheb. Kodus olen enne kella 18-t. Täna tuli kokku 113 km.