Mt.Blanc,
traavers
Aeg: 25.-30.juuli
2005
Marsruut: Torino tõstukijaam (3338) – Geanti liustik – Midi kuru (3537) – Taculi mägi – Mauditi kuru (4035) – Mauditi mägi (4465) – Brevna kuru (4303) – Mt.Blanc (4810) – Dome liustik (3600) - Miage liustik - Marmoti ööbimispaik (2000) - Miage parkimisplats (1550).
Grupp: Kalle Kiiranen (grupijuht), Raido Kukk, Aime Sillaots, Eerik
Lossmann, Ivar Mäerand, Pille Liivaauk, Ivo Vahtramäe .
La Paludist Torino jaama sõitsime
tõstukiga ( 22 EUR) – arvestada et viimane tõstuk läheb ~16 ajal ja
esimene
~8.30. Köistee läheb veel edasi, kõrgelt üle Geanti liustiku. Geanti
küllalt tõsist
jäämurdu on soovitav läbida hommikul ja liikuda paralleelselt
tõstukitrossiga - viimane jääb paremat kätt. On lõhesid - meie esimese
4-se
seongu viimane liige Eerik kukkus juba teisel pool jäämurdu
enne Midi kuru kl 14 paiku koos lumesillaga lõhesse, teine seong (3)
tõmbas 2-kordse
köie ja haaratsitega ca 15 minutiga mehe koos kotiga (kokku 120 kg !)
välja. Õnnelik ja õpetlik õnnetus - mehel endal vaid üks väike kriim
käe peal. Panime tähele, et paljudel seongutel oli kahe seongukaaslase
vahel köie keskel sõlm - ilmselt selleks et ühe lõhessekukkumisel see
sõlm jääks lumme kinni. Igal juhul - ei mingeid köieaasu käes ja kirka
ümber! Küll aga tasub hoida käepärast haaratseid jms. Samuti ei
maksa alati pimesi teiste jälgi pidi minna - pärast saime küll veidi
ringi minna. Soovitav
jääda
laiale lumisele Midi
kurule laagrisse (kaljudel oleva Kosmilise hüti e. Refugio des
Cosmiques jalamile), kuigi ajaliselt saaks veel liikuda - nagu ise
nägime,
võib
päeva teisel poolel Taculi mäe nõlvalt tulla laviine. On varem tulnud
ja tuli ka nüüd. Seekordsesse
võimsasse laviini kl. 15 ajal jäi
üks seong, hukkus mitu inimest. Läksime appi, seda siiski ei
vajatud. Küll aga tulid kohale mägipäästjad kopterite ja koertega.
Nõlvalt, ülevaltpoolt laviini lahtirebimise kohta, toodi alla
laskumisel olnud inimesi. Külastasime ka Kosmilist hütti, mis on
korralik mägihotell. Küllalt kriitiline moment, 2 hoiatust oli nagu
antud. Mäge siiski "kinni ei pandud", nagu mujal kombeks, öösel kl. 2
paiku hakkasid "jaaniussikesed" meie telkidest mööda voorima. Ilm
tõotas tulla ilus, polnud mõtet passida nagu mõned grupid tegid.
Alustasime
ise tõusu öösel kl.3, tõusime (seongutes ja kassidega, otsmikulambid!)
mööda värsket laviinikoonust (suured jääkamakad!) ja järske
lume-jäänõlvu (seal ülal oli veel suuri lumekarniise oma tundi
ootamas!) laiale
Mauditi kurule (kl. 7). Sinna saaks ka laagrisse
jääda. Liikusime
siiski edasi, narr nagu nii vara hommikul laagrisse jääda, ilm oli ka
v. ilus. Tõusul Mauditi mäele on ka laviinioht – ülal on samuti suured
lumekarniisid. Järsemal jäänõlval bergshrundist ülevalpool enne Mauditi
harja oli pandud 2x40
m
tugiköisi, kus palju rahvast - osad tõusid, osad laskusid. Erilist
viisakust seal ei olnud. Üleval
kitsal harjal - traavers vasakule kerge laskumisega Brevna kurule,
mis on ideaalne lähtekoht tipule minekuks. Siin tegime telkidele igaks
juhuks lumemüürid ümber, lumelabidad olid meil kaasas. Itaalia poolel
on
järsud karniisid (kuigi hetkel oli tuul just sealtpoolt), Prantsusmaa
poole läheb lauge lumeväli, mis allpool
lõpeb siiski jäämurruga. Järgmisel hommikul kl.4.30
alustasime sealt tõusu, tipus olime kl.7. Üleval ei olnudki nii tuuline
kui tõusul ja hiljem all harja peal. Juba oli ka teist rahvast, kuid
enamus ikka tõusid, sh. ka meie ülejäänud kaaslased eesotsas Valdoga.
Saimegi nendega harjal enne Vallot hütti kokku. Laskumine kuni Vallot
hütini (käisime seal ka sees - on tõesti vaid hädajuhtumiks!)
on ilus lumine harjamarsruut,
edasi allpoololeval laial platool rada hargneb – vasakpoolne viib
Itaaliasse,
parempoolne – Prantsusmaale. Viimane oli hetkel populaarsem. Meie
liikusime
vasakule ja seal lumise künka taga on küllalt teravad ja järsud
jäised-lumised
harjamarsruudid. Puhus v.tugev tuul. Ilma kassideta oleks siin küll
probleeme. Soovitav liikuda seongus. Allpool, laskumisel Dome
liustikule on
lumiseid kaljusid ja kiviohtlikke nõlvu. Lõpus tuligi panna paar
tugiköit.
Dome liustiku
tsirkuses oli laager.
Järgmisel hommikul liigume allapoole, esialgu vasakus ääres, siis
hoidume paremäärde. Jäämurrud ja lõhed on kuni Gonella
hütini.
Liustik olevat võrreldes 2000.a. kõvasti sulanud. Gonellast allapool on
v.järsud
kaljud, kohati statsionaarsed ketid, millest hea kinni hoida. Dome
liustik on Miage liustiku üks
harusid. Miage liustik on lai ja lauge, liigume mööda
selle keskmoreene
ja enne selle pööret vasakule suundume rohelisele vasakmoreenvallile –
seal
rada kaljuseine lähedal kuni Marmoti laagrikohani. Järve seal ei ole,
on ilus roheline aas ojakestega. Järgmisel päeval liigume juba mööda
ilusaid metsaradu parkimisplatsini, kus olid meie bussid.
Märkus: tegime esimesel
päeval
enne Geanti jäämurdu ka kõrvalepõike vasakusse Mallet’ külgorgu – äkki
saaks
sealt otse Mauditi kurule!? Siiski ei proovinud asja lõpuni.