TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUT 1946-1998  

Koostas E. Vesman

1. Algusaastad 1946-50

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. aprilli 1946.a. määrusega  kinnitati  Eesti NSV  Teaduste Akadeemia struktuur, millest selgub,et Presiidiumi ja TA Keskraamatukogu kõrval kuulusid TA struktuuri  veel

 a)Füüsikalis-matemaatiliste ja Tehniliste Teaduste Osakond, kus moodustati 6 allüksust:

Geoloogia Instituut,

Geoloogia Muuseum,

Keemia Instituut,

Matemaatika, Füüsika ja Mehaanika Instituut,

Ehituse ja Arhitektuuri Instituut,

Tööstusprobleemide Instituut.

 

b)Bioloogia- ja Põllumajandusteaduste Osakond samuti 6 allasutusega:

Bioloogia Instituut,

Põllumajanduse Instituut,

Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut,

Metsa Instituut,

Zoloogia Muuseum,

Loodusuurijate Selts.

 

Nii sündiski tänase TÜ Füüsika Instituudi eelkäija. Sõnad füüsika ja matemaatika on selles dokumendis 

teistpidi järjestatud ainsal korral sest 9.jaanuaril 1947 määras TA president HANS

KRUUS (1891-1976) hilisema TA asepresidendi, matemaatku ARNOLD HUMALA  juba Füüsika,

Matemaatika ja  Mehaanika Instituudi direktori aj.kt.-ks. Asedirektoriks sai GERHARD RÄGO, tea-

dussekretäriks HARALD KERES, majandusjuhiks VIKTOR SIMM. Tööd alustati kahe teadus-

sektoriga. Matemaatika ja mehaanika sektori (juh. G.RÄGO) koosseisu kuulus veel Astronoomia

Observatoorium VLADIMIR RIIVESE juhtimisel ning matemaatika ja teoreetilise mehaanika la-

bor. Füüsika ja geofüüsika sektorit juhtis hilisem TRÜ matemaatika-loodusteaduskonna dekaan

ANATOLI MITT. Viimase sektori koosseisus oli geofüüsika observatoorium HELENE LIIDE-

MAA juhtimisel. Instituudi direktor, raamatupidamine ja geodeesia töörühm asusid Tallinnas,

aadressil Sakala 35, Tartus paikneti Riia mäel Kaitseliidu majas, kuhu koondati kõik siinsed TA

instituudid, ja Tähetornis. Meteroloogia observatoorium oli Ajaloo Keskarhiivis ja füüsika labor

ülikooli füüsika kateedri ruumes ja praeguses rektoraadis. Teadusteemasid oli kuus: geofüüsika

(H.LIIDEMAA), variatsioonarvutused (G.RÄGO), matemaatiline statistika (JÜRI NUUT (1892-

1952)), füüsika ja mteroloogia (A.MITT), teoreetiline mehaanika (H.Keres) ja astronoomia ning

astrofüüsika (A.KIPPER). FMMI allasutustest asusid sisuliselt tööle vaid observatooriumid. Need

olid Tartu Ülikooli koosseisu kuulunud suurte traditsioonidega asutused. 8. juulist 1948.a. lülitati

need ametlikult koos oma varadega FMMI koosseisu. Matemaatika ja teoreetilise mehaanika labori

olemasolu FMMI raames end eriti ei õigustanud, sest sama temaatikaga uurimistööd tehti ülikoolis

hoopis kõrgemal tasemel.

   

    1947. aasta aruandest nähtub, et uurimistöö toimus ainult teoreetiliste probleemide alal, sest eks-

perimentideks polnud veel materiaalset baasi ning selle taastamine ja rajamine algas alles aasta keskel.

Töötajaid oli aruandeaastal 30, nendest 2 teaduste doktorit, 4 teaduste kandidaati.On säilinud  12. oktoob-

rist 1948.a. A.HUMALA käega kirjutatud instituudi algne põhikoosseis: direktor ARNOLD HUMAL,

(1908-1987), teaduslik sekretär HARALD KERES (s.1912), astronoomia obs. juhataja VLADIMIR

RIIVES, (1916-1978), sektorijuhatajad GERHARD RÄGO (1892-1968) ja ANATOLI MITT (1909-

1980), vanemad teaduslikud kaastöötajad GLEB BICHELE (1909) ja HELENE LIIDEMAA (1899-

1997) ning nooremad teaduslikud kaastöötajad GEORG ZAHAROV (1885), VOLDEMER MAASIK

(1909), GEORG  ŽELNIN (1910-1985), LEONID UIBO (1917-1988) ja ALEKSANDER OHU (1901).

Märgime veel, et märtsist 1947 tuli vanemlaborandina tööle teise kursuse üliõpilane HARRY ÕIG-

LANE (1927-1999),tulevane FI direktor.

    Kaader oli tõsiseks probleemiks – niigi vähestest füüsikutest oli enamus Eestist lahkunud või

ära viidud.

   

    1948.a. aruandest loeme, et aasta teisest poolest alates kuulus instituudile Tähetorni peahoone koos

kahe kõrvalhoonega. Teaduslik osa aruandest on muutunud üksikasjalisemaks: on tegeletud muutlike

tähtede fotomeetriaga (RIIVES, ZAHAROV), vaadeldud sademete jaotust Eestis (LIIDEMAA), uuritud suursagedusvoolude rakendamist dielektrikute soojendamisel ja vete radioaktiivsust Eestis (UIBO).

 

    1949.a. 1. aprillil kinnitati H. KERESE doktorikraad. Tegelikult oli doktoritöö valminud juba 1946.a.

saksa okupatsiooni ajal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö “Ruumi ja aja relativistlik teooria” edasiaren-

dusena. Aga nõukogude bürokraatia kadalipu läbimine võttis aega.

 

    1950.a. lahkus H. KERES teadussekretäri kohalt ja teda asendas GEORG ŽELNIN. H. KERES asus astronoomia observatooriumi juhataja kohale. H. KERES ja G. KUZMIN külastasid astronoomia keskusi Moskvas, Bjurakanis ja Abastumanis.TA loomisest peale oli Tartu osa asepresidendiks AKSEL KIPPER (1907-1984), kes samal ajal juhatas ka ülikooli teoreetilise füüsika kateedrit.1950.a.viidi asepresidendi koht üle Tallinnasse ning A. KIPPERIST, kes sellelt postilt lahkus, sai instituudi direktor. Sellega tuli instituut lõplikult Taaralinna. Teisenes ka teadustemaatika, seondudes eelkõige geofüüsikaga. A. MITT ja L. UIBO olevat küll kavandanud radiatsiooniuuringuid Sillamäel, kuid kõrgemalt poolt soovitati see jätta Moskva pärusmaaks. Teoreetilise füüsika arendamise eesmärgil võeti aspirantuuri ILSE KUUSIK (1921-1981) ja H. ÕIGLANE. Arvestades muudatusi esitas A. KIPPER novembris 1950 TA presiidiumile taotluse instituut ümber nimetada Füüsika, Astronoomia ja Geofüüsika Instituudiks, kus oleks kaks teadusüksust, astronoomia ja geofüüsika observatooriumid.

 

 

2. Aastad 1951-73

 

    1951.a. tuli tööle JUHAN ROSS, kelle energilise töö tulemusena kujunes hiljem gefüüsika observatooriumist FAI atmosfäärifüüsika sektor. Tõstatati TA Presiidiumi ees küsimus luminestsentsilabori loomise vajalikkusest. Labori juhtimise lubas enda peale võtta FEODOR KLEMENT.

  Saadi luba Tartu Observatooriumi publikatsioonide sarja jätkamiseks. Ilmus ka Tähetorni kalender. Kandidaadikraadi kaitsesid V. RIIVES ja  G. ŽELNIN, järgmisel aastal ka G. KUZMIN.

 

    1952.a. võeti suund luminestsentsilabori arendamisele. Saadi  5 koosseisulist kohta luminestsentsilaboratooriumi asutamiseks. Esimesteks töötajateks olid   ALEVTINA MALÕŠEVA  (1921-1985), KARL-SAMUEL REBANE (1928-1987) ja JAKOV KIRS (1927-1998). Laboratooriumi hakkas   juhtima FEODOR KLEMENT (1903-1973), kes oli 1951.a. saadik TRÜ rektor. Nii pandi alus tänaseni ulatuvale teadustemaatikale.

    Likvideeriti geofüüsika observatoorium, millest säilus vaid aktinomeetria osa. Nimemuutus Füüsika ja Astronoomia Instituudiks vormistati 13. septembril 1952.a. Arutlusel oli ka nimetus Astronoomia ja Füüsika Instituut, kuid akronüümi AFI kõla peeti sobimatuks. GEORG ŽELNINI asendas teadussekretärina PEETER MÜÜRSEPP. 

 

    1953.a. tähtsaimaks sündmuseks kujunes mais toimunud Tartu Astronoomia Observatooriumi ja NSVL Astrosoveti ühine sessioon, mis andis positiivse hinnangu Tartu astronoomide ja astrofüüsikute senisele tööle. Astrosoveti toetus  oli muidugi otsustav uue observatooriumi ehitamise mõtte liikumapanekul. Aasta lõpuks lõpetati Struve maja remont.  

    Teadusteemad: 1)Tähesüsteemide ja metagalaktika ehituse ja arengu uurimine (A. KIPPER); 2) Tahkete kehade luminestsents (F. KLEMENT); 3) Päikesesüsteemi väikekehad (A. KIPPER); 4) ENSV klimatoloogiliste iseärasuste uurimine (H. LIIDEMAA); 5) Elektroni relativistlik kvantteooria (A. KIPPER).   

    

    1954.aastast asus nüüd juba eksperimentaalfüüsika sektori nimeline allüksus Tähetornis. Juhatajaks oli FEODOR KLEMENT. 16. juunist samal aastal asus sellesse sektorisse vanemteadurina  tööle äsja Leningradis F. KLEMENTI juhendamisel kandidaadikraadi kaitsnud TŠESLAV  LUŠTŠIK (s.1928).  

    Füüsikateoreetikute töörühm hakkas välja kujunema juba füüsika ja geofüüsika sektori  rüpes. 1952.a. tuli tööle PEETER MÜÜRSEPP ( 1918 - 1999), kes töötas FAI teadussekretärina aastatel 1952-63, aga oma teadusliku töö poolest oli rohkem seotud TRÜ teoreetilise mehaanika kateedriga, kuid hiljem pühendas end loodusteaduste ajaloo uurimisele. 1954.a. kaitsesid kandidaadidissertatsiooni ILSE KUUSIK (jäi instituudi jagunemisel 1973.a. AAI poolele) ja HARRY ÕIGLANE.1955.a. tulid aspirantuuri NIKOLAI KRISTOFFEL (s.1932) ja LEO SORGSEPP (s. 1928) (jäi AAI poolele). 1956.a. tuli tööle KARL REBANE (s. 1926), 1957.a. RAIMUND PREEM ja ARVED SAPAR (s. 1933) (tulevane AAI sektorijuhataja, akadeemik), 1958.a. OLEV SILD (s. 1935), 1959.a. GALINA KUTUZOVA (s. 1936) (lahkus 1974.a. Leningradi) ning 1960.a. VLADIMIR HIŽNJAKOV (s. 1938) (aspirantuuri), AARE PURGA (tulevane ENSV komsomolijuht ja minister) ja VÄINO UNT (s.1932) (tulevane AAI direktor). 

 

    1955.a. jõudsid kandidaadikraadi kaitsmiseni KARL-SAMUEL REBANE ja JAAN EINASTO. Tööle tuli VALDUR TIIT. H. KERES asus juhtima teoreetilise füüsika kateedrit ülikoolis ja jäi instituuti vaid poole kohaga. Teadusteemade loetelus leiame lisaks vanadele uue teema: elementaarosakeste relativistlik teooria (H. KERES).  

    F. KLEMENTI juhendamisel asus Tartus tööle esimene stažöör T. ABDUSADÕKOV Alma-Atast ja T. LUŠTŠIKU juhendamisel esimene aspirant F. ZAITOV Ošist. Sellega algas tänaseni kestev koostöö, mille viljana on Tartu füüsikute juhendamisel kaitsnud kandidaaditööd 10 dissertanti Kasahstanist ning samapalju Venemaalt, 8 Kõrgõstanist, 2 Uzbekistanist ja 1 Ukrainast.   

    Ilmus esimene köide FAI Uurimusi. Kokku ilmus aastatel 1955 – 1990  67 köidet. (Alates 1974 a. FI Uurimused.) Toimetuskolleegiumi esimeheks oli kuni aastani 1973 (nr 1 – 42)  F. KLEMENT ja edasi kuni aastani 1990 (nr 43 – 67) T. LUŠTŠIK. 

   

    1956.a. on tähelepanuväärne  selle poolest, et toimusid esimesed komandeeringud läänemaailma: F. KLEMENT ja T. LUŠTŠIK võtsid osa luminestsentsikonverentsist Pariisis ja A. KIPPER astrofüüsika sümpoosionist Stokholmis.

    Tartus toimus esimene suurem üleliiduline luminestsentsikonverents, kus FAI töötajad esinesid 7 ettekandega. Ilmus 11 teaduspublikatsioni.

    

    1957.a. Külastas instituuti esimene külaline vabast maailmast E. GRILLOT Pariisi ülikoolist.10.-15. juunil toimus instituudi organiseeritud üleliiduline aktinomeetria ja soojusbalansi alane konverents, kus esineti 5 ettekandega. Instituudi uurimisteemadesse lülitati Maa tehiskaaslastega seonduv teema V.RIIVESE juhtimisel.

    Alustati Tõravere Observatooriumi ehitust ning Tartu lõunaserva kristallide laboratooriumi projekteerimist. A. KIPPER nimetati teeneliseks teadlaseks.  

    Instituudi koosseisu kuulusid: luminestsentsi labor. teoreetilise füüsika grupp, astronoomia sektor, atmosfäärifüüsika sektor. Saadi spektromeeter CФ-4 ja potentsiomeeter. Ilmus 29 publikatsiooni.

    

    1958. aasta tähtsaim sündmus toimus 26. mail, mil pandi nurgakivi uue observatooriumi hoonele Tõravere mäel. H. KERES külastas Leipzigi Ülikooli. Teoreetilise füüsika grupp lõi sidemed Varssavi Ülikooliga. H. KERES, A. KIPPER ja J. EINASTO said Rahvusvahelise Astronoomialiidu liikmeteks.

    Kandidaadikraadi kaitses HEINO EELSALU (1930-1998). Ilmus 47 teaduspublikatsiooni.

    

    1959.a. loodi aparaadiehituse laboratoorium VALDUR TIIDU juhtimisel ja teoreetilise füüsika töörühm. Teadusala asedirektoriks sai KARL REBANE, kes oli äsja käivitanud TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri ja asus nüüd energiliselt arendama füüsika suunda instituudis.  Kandidaadikraadi kaitsmiseni jõudsid NIKOLAI KRISTOFFEL, ALEVTINA MALÕŠEVA, NATALJA LUŠTŠIK.

    Autorite kollektiiv JAKOV KIRS, FEODOR KLEMENT, NATALJA LUŠTŠIK, TŠESLAV LUŠTŠIK, ALEVTINA MALÕŠEVA, KARL-SAMUEL REBANE said kristallfosfooride luminestsentsialaste tööde eest Eesti teaduspreemia.

   

    1960.a. vallandas rea edaspidiseid sündmusi ja struktuurimuudatusi keelustatud kohakaaslus. Selle tulemusena asus eksperimentaalfüüsika sektorit juhatama T. LUŠTŠIK. TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedrit, mille oli siiani poole koormusega TRÜ-s töötanud KARL REBANE käivitanud, valiti juhatama KARL-SAMUEL REBANE, kes nüüd FAI-st lahkus. Teoreetilise füüsika töörühm reorganiseeriti teoreetilise füüsika ja matemaatika sektoriks, mille juhatajaks sai ülikooli teadusprorektori kohalt lahkunud H. KERES. Vastloodud sektoris võis piiritleda kolme töörühma: tahkiseteoreetikud (K. REBANE, N. KRISTOFFEL, R. PREEM, O. SILD, V. HIŽNJAKOV, A. PURGA); elementaarosakeste teooria töörühm (H. ÕIGLANE, I. KUUSIK, G. KUTUZOVA); gravitatsiooniteooria töörühm (H. KERES, V. UNT). FAI koosnes nüüd 6 sektorist. Peale teoreetikute veel stellaarastronoomia sektor (juh. GRIGORI KUZMIN), astrofüüsika sektor (juh. JAAN EINASTO), eksperimentaalfüüsika sektor (juh. TŠESLAV LUŠTŠIK), atmosfäärifüüsika sektor (juh. JUHAN ROSS) ja aparaadiehituse sektor (juh. VALDUR TIIT). Töötajate koguarv instituudis oli 110, neist teadustöötajaid 43.  

    Kandidaadidissertatsiooni kaitsmiseni jõudis T. LUŠTŠIKU esimene aspirant Lätist – K. SCHWARZ.

Järgnevatel aastatel kaitsesid kandidaadidissertatssioone veel 6 inimest Lätist Tartu füüsikute juhendamisel.

    

    1961.a. tuli elementaarosakeste teooria töörühma juurde 5 inimest: MADIS KÕIV TPI füüsika kateedrist, LAUR PALGI aspirantuurist, ELMAR VESMAN TRÜ arvutuskeskusest ja värsked ülikooli lõpetanud AIN AINSAAR ja JAAK LÕHMUS. 27. mai istungil tõstatati teadusnõukogus küsimus instituudi jagamisest kaheks – astronoomia ja atmosfäärifüüsika ning füüsika ja matemaatika instituudiks. Otsustati, et jagunemine võib toimuda alles pärast Tõravere observatooriumi ja füüsikahoone valmimist.

    Ilmus T. LUŠTŠIKU monograafia “Füüsikalised protsessid luminestseeruvates ioonkristallides”. Avaldati 148 teaduspublikatsiooni ja 78 aimeartiklit.

    A. KIPPER ja H. KERES võtsid osa Rahvusvahelise Astronoomialiidu XI kongressist USA-s.

    

    1962.a. loodi pooljuhtide füüsika sektor (asus kuni 1975.aastani oma põhiosas Ülikooli t. TRÜ vana kohviku vastasmajas) JAKOV KIRSI juhtimisel ja matemaatika labor teoreetilise füüsika ja matemaatika sektori koosseisus. Viimase mitteametlikuks juhiks sai matemaatik REIN JÜR-GENSON (s.1936).  Matemaatika labori ülesandeks oli matemaatilise uurimistöö korraldamine instituudis, samuti pidid selle labori hooldada jääma instituudile muretsetavad suuremad arvutid. Matemaatikale jäi instituudis vaid teenindav roll, mingit kõrgematasemelist uurimistööd ei toimunud. (Hiljem moodustati Tõraveres eraldi rakendusmatemaatika sektor, mis pärast FAI pooldumist jäigi Tõraverre. Huvitav on märkida, et sõna matemaatika teoreetilise füüsika sektori nimest kaotati TA Presiidiumi otsusega koguni kahel korral 27.10.1964 ja 15.03.1966.)

    Kokku oli töötajaid aasta lõpuks 169, neist 72 teadustöötajad, peale selle veel 28 aspiranti. Kaitsti 5 kandidaadiväitekirja.

    Avaldati 89 artiklit. Saadi 1 autoritunnistus.

    

    1963.a. valmis Tõravere observatoorium ja astronoomia ning geofüüsikasektorid kolisid uude majja. Ruumid uues majas said ka aparaadiehituse sektor ja seni vaid TRÜ raamatukogu töökohana  kasutanud teoreetilise füüsika ja matemaatika sektori töötajaid.

    Doktoritööd kaitses T. LUŠTŠIK, kandidaaditöid kaitsti 4.

    

    1964.a. alustati kristallide kasvatamise laboratooriumi ehitamist. Loodi FAI koosseisus erikonstrueerimisbüroo, mida asus juhtima universaalne meistrimees ALFRED VAHT (1911-1997). Teadusala asedirektori kohalt vabastati KARL REBANE, kes sai TA osakonna akadeemik-sekretäriks, asedirektoriks sai HARRY ÕIGLANE, teadussekretäriks OLEV AVASTE. Teoreetilise füüsika ja matemaatika sektori vanemteaduriks sai akad. GUSTAV NAAN.  Kandidaadikraadi kaitses HENN KÄÄMBRE.

    Ilmus 3 numbrit Astrofüüsika Observatooriumi Teateid ja 51 artiklit keskajakirjanduses ja välismaal.  

   

    1965.a. aruandest leiame FAI järgmise koosseisu: 1) astrofüüsika sektor (J. EINASTO) – 19 töötajat, 2)pooljuhtide füüsika sektor (J. KIRS) – 20 töötajat, 3) teoreetilise füüsika ja matemaatika sektor (H. KERES) – 40 töötajat, 4) eksperimentaalfüüsika sektor (T. LUŠTŠIK) – 50 töötajat, 5) aparaadiehituse sektor (V. TIIT) – 15 töötajat, 6) atmosfäärifüüsika sektor (J. ROSS) – 17 töötajat, 7) tähtede astronoomia sektor (G. KUZMIN) – 20 töötajat, 8) geodeesia töörühm(G. ŽELNIN) – 5 töötajat, 9) radiatsiooniuuringute töörühm (O. AVASTE) – 5 töötajat. Aasta lõpul moodustati FAI füüsikasektorite juurde eksperimentaaltöökoda, asukohaga Struve maja abihoones  (juhataja ALFRED VAHT).

    VALDUR TIIDU juhtimisel valmis esimene ühekordne vaakummonokromaator spektri piirkonnle 100-220 nm. (Hiljem ehitati neid veel 5.)

    Tööde eest kristallide lisanditsentrite ja nendega seotud füüsikaliste protsesside teooria alal said Eesti teaduspreemia KARL REBANE (kollektiivi juht), VLADIMIR HIŽNJAKOV, NIKOLAI KRISTOFFEL, RAIMUND PREEM, AARE PURGA, OLEV SILD, GRIGORI ZAVT, IMBI TEHVER.   

    Elementaarosakeste teooria töörühm organiseeris Käärikul oma esimese üleliidulise suvekooli. (Neid toimus veel kaks, 1967 Otepääl ja 1969 Käärikul.)

    Sel aastal avaldati 3 monograafiat, 3 artiklite kogumikku, 72 artiklit ja lisaks veel 42 populaarteaduslikku artiklit. 

    

    1966.a. valmis kristallide kasvatamise laboratoorium, kuhu kolisid ioonkristallide füüsika sektor ja osa pooljuhtide füüsika sektorist. Struve maja ülakorrusele asusid tööle mõned teoreetilise füüsika sektori töötajad. Hiljem hõivas teoreetilise füüsika sektor kogu ülakorruse. Kuni aastani 1975 asus teoreetilise füüsika sektor Tähetornis, Struve majas ja  Tõraveres (peale Aardla 130 elumaja valmimist said Tõraveres töötanud inimesed tööruumi selles elumajas). Struve maja esimesel korrusel asus 1975. aastani füüsikasektorite raamatupidamine ja  mõned korterid.

    Loodi VALDUR TIIDU juhtimisel maailma esimene difraktsioonvõrega kahekordne  vaakummonokromaator TVM-3 spektripiirkonnale 100-220nm (valmis järgmisel aastal). Monokromaatorite ehitamine sai ligi veerand sajandit kestnud esimeseks suurte lepingute kaudu instituuti toitvaks laineks. Järgnevatel aastatel ehitati veel 5 erineva konfiguratsiooniga monokromaatorit.

    ELMAR VESMANIL valmis töö, mis tähistab müü-molekulaarse iooni (ddµ)+ tekkimise resonantsmehanismi teoreetilist avastamist. (Töö ilmus 1967.a. Avastus registreeriti 1988.a.) Alustati Mössbaueri spektroskoopiaga, asutati madalate temperatuuride sektor GEORG LIIDJA juhtimisel.

    N. KRISTOFFEL kaitses doktoritööd, kandidaaditöid kaitsti 9, teiste hulgas V. HIŽNJAKOV, GRIGORI ZAVT, SVETLANA ZAZUBOVITŠ, ARLENTIN LAISAAR, EMIL ILMAS ja HILLAR KOPPEL.

    Ilmus 13 monograafiat ja 116 artiklit.  

    1967.a. esitati juba 2 eraldi aastaaruannet, s.t. sisuliselt oli juba olemas kaks sõltumatu temaatikaga  instituuti, ehkki lahutamise vormistamine võttis veel mitu aastat. Olid eraldi teadusala asedirektorid (C. VILLMANN astronoomidel ja H. ÕIGLANE füüsikutel) ning teaadussekretärid (O. AVASTE astronoomidel ja H. KÄÄMBRE füüsikutel).  H. ÕIGLANE asus poole kohaga tööle ENE toimetusse, (1972.a. sai ta peatoimetaja asetäitjaks). Loodi kiirgusfüüsika sektor IVAR JAEKI juhtimisel. Alustati füüsikakorpuse ja 60-korterilise elumaja ehitust. TIIT SOOVIK ja AARE PURGA kaitsesid kandidaadikraaadi.

    Riias toimus esimene Balti vabariikide seminar ioonkristallide füüsika alal. See pani aluse kuni aastani 1990. kestnud traditsioonile koguneda 1 – 2 korda aastas kolmeks päevaks vaheldumisi Lätis, Eestis või Leningradi lähistel, et arutada uusimaid teadustulemusi. Osavõtjate arv kõikus 80 ja 100 vahel. Kokku toimus 33 seminari. Seminari teaduslik sekretär oli algusest peale S. ZAZUBOVITŠ.

    Füüsika poolel oli aastaaruande järgi: 1) teoreetilise füüsika sektor 17 töötajaga, 2) ioonkristallide füüsika sektor 29 töötajaga, 3) pooljuhtide füüsika sektor 28 töötajaga, 4) madalate temperatuuride sektor 10 töötajaga ja 5) kiirgusfüüsika sektor 13 töötajaga. Kokku oli 59 teadustöötajat, neist 27 kraadiga.

    Teadusteemasid oli 5: tahke keha teooria (K. REBANE), ioonkristallide füüsika (T. LUŠTŠIK), pooljuhtide füüsika (J. KIRS), elementaarosakeste füüsika (H. ÕIGLANE) ja gravitatsioonivälja relativistlik teooria (H. KERES). 

    Ilmus 77 artiklit. Saadi 1 autoritunnistus.  

    AKSEL KIPPER sai  Eesti teaduspreemia tööde eest planetaarudukogude pideva spektri selgitamise ja kosmiliste magnetväljade turbulentsiteooria loomise eest.

 

    1968.a. anti käiku He veeldaja tootlikkusega 30 l/nädalas. Avastati kristallide kuuma fotoluminestsentsi nähtus (V.HIŽNJAKOV, K. REBANE, P. SAARI). Avastus registreeriti 1981.a. Kandidaadiväitekirja kaitsesid AIN AINSAAR, REIN KINK, JAAK LÕHMUS, IMBI TEHVER, EINO TIISLER, ELMAR VESMAN. Lepingulisi töid tehti 80 tuh. rubla eest.

    Ilmus 70 artiklit. Saadi 1 autoritunnistus.

 

    1969.a. kaitsesid kandidaadikraadi ARIADNA ELANGO ja VIKTOR DENKS.

    MART ELANGO oli pikaajalisel lähetusel (1969-70) Illinoisi Ülikoolis (USA), kus uuris sünkrotronkiirguse mõjul defektide tekitamist kristallides. Umbes samal ajal algas T. LUŠTŠIKU koostöö Venemaa teadlastega samas vallas. Nii pandi alus uuele uuringute suunale FI-s. Aastatel 1979-90 töötati Novosibirski sünktrotronil, aastast 1989 algas koostöö Lundi Ülikooli MAX-labiga.            

    60-ndate lõpus tuvastati foonontiivad luminestsentsi-, kuumluminestsentsi- ja ergastusspektrites, millest sai täistuule purjedesse üks instituudi kandvamaid suundi. Suures osas toetus sellele teemale järgnevate aastate spektroskoopia ja teooria.

    Ilmus rotaprindi väljaandena esimene preprint 98-numbrilisest seeriast. Ehkki preprint ei asendanud trükis ilmunud tööd, oli tolleaegsetes tingimustes tema tähtsaks omaduseks ilmumise kiirus. Esimesest kuni viimaseni, mis ilmus 1991.a., toimetas preprinte JAAK LÕHMUS.

     Saadi 1 autoritunnistus.

 

    1970.a. valmis rekordilise ajaga (09.05.1969-31.12.70) lugematute raskuste kiuste peaaegu ühiskondlikus korras ehitatud aparaadiehituse  ja töökoja hoone. Tööde hingeks olnud VALDUR TIIDU järgi kutsuti ehitust Tiitstroiks. Valmis 60-korteriline elamu Aardla 130.

    21.-26.09. toimus Tallinnas kristalli lisanditsentrite teooria alane rahvusvaheline seminar 158 osavõtjaga 13 maalt. Loodi teaduslik-tehnilise informatsiooni osakond, mida juhtis juba 1968-ndast aastast patendindusega tegelenud VAMBOLA NÕMM (1930-1993).

    Üldistatud inertsiaalsüsteeme ja vastavuse printsiipi üldrelatiivsusteoorias käsitlevate tööde tsükli eest sai Eesti teaduspreemia HARALD KERES.

    Toimusid esimesed füüsikapäevad, pannes aluse igaaastasele Eesti füüsikute foorumile. Kandidaadikraadi kaitsesid REIN AVARMAA ja PEET KONSIN.

 

    1971. aastat jäävad tähistama esimene osaliselt instituudis ehitatud laser – Ar-gaaslaser, ülimadalate temperatuuride tarvis He3 isotoobil töötav seadmekompleks ja klorofülli-temaatika algus. Rakenduslikult poolelt lisandusid aasta pärast veel footonkordistusega luminofoorid ja bioekvivalentse dosimeetria materjalid. Aparaadiehituse sektoris ehitati orbitaalne fotomeeter SFM-1 (“Roos”). Instituut sai oma esimese elektronarvuti Nairi-2, millega alustati  spektrimõõtmise ja töötlemise automatiseerimist.

    Kandidaadikraadi kaitsesid  AHTI NIILISK, MARGARITA KINK, VIRGO MIHKELSOO ja IVI MERILOO.

 

    1972. aastal loodi SKB Tartu filiaal. Saadi elektronarvuti Minsk-32, mis sobivate ruumide puudumisel seati üles TRÜ arvutuskeskusse, ülikooli Minsk-32 kõrvale. Nii tekkis ülikooliga ühine arvutuskeskus, mille kasutajad olid põhiliselt siiski Tõravere poolelt. Madalate temperatuuride sektorist eraldus krüotehnika sektor.

    VLADIMIR HIŽNJAKOV kaitses doktoritööd. Kaitsti 10 kandidaaditööd, teiste hulgas PEETER SAARI ja HUDO JÕGI. Saadi  algeline ja mürgiseid aure levitav koopiamasin “Põlaris”. Valmis aparaadiehituse sektori B-korpus ja söökla. Alustati 54-korterilise kooperatiivmaja ehitust. Tähistati piduliku teadusnõukogu istungiga 25 aasta möödumist instituudi eelkäija asutamisest.

    1.oktoobril 1973.a. vormistati FAI pooldumine kaheks iseseisvaks instituudiks: Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks ja Füüsika Instituudiks. Viimast hakkas juhtima KARL REBANE, kellest 25 päeva hiljem sai Eesti TA president, asedirektoreiks said HARRY ÕIGLANE ja JAKOV KIRS, teadussekretäriks ARLENTIN LAISAAR. FI koosseisu kuulus 268 töötajat ja 13 aspiranti.

FI sünniaasta oli üldse väga sündmusterohke. Tallinnas toimus instituudi kaasorganiseerimisel 11. Euroopa molekulaarspektroskoopia kongress, üks läbi aegade suuremaid teadusfoorume Eestis oma 611 osavõtjaga, nendest 227 välismaalast. Aastate jooksul on instituudi teadlased osalenud paljude teadusalaste kokkusaamiste korraldamises, sealhulgas ca 10 teaduskonverentsi, -sümpoosioni või -seminariseeria  esmateostuses.

    Doktoridissertatsioone kaitsesid LJUBOV REBANE ja MART ELANGO. Kandidaadiks väitlesid end TÕNU TAMM ja TÕNU MAURING. Toimus veel esimene noorte teadlaste konkurss, mille võitis PEETER SAARI.

    26.06. Suri FEODOR KLEMENT (s.1903).

 

 

3. Aastad 1974-98

    

    1974.a. moodustati FI-s 4 osakonda: teoreetilise füüsika (juh. H.KERES), kristallide ja molekulide spektroskoopia (juh. K.REBANE), Ioonkristallide füüsika (juh. T. LUŠTŠIK) ja pooljuhtide füüsika ning aparaadiehituse (J. KIRS) osakonnad. Loodi kristallide spektroskoopia sektor LJUBOV REBASE juhtimisel.

    Kandidaadikraadi kaitsesid VIKTOR ALTUHHOV, JEVGENI VASSILTŠENKO, PIRET KUUSK, VLADIMIR FEDOSSEJEV, ARNOLD ROSENTAL, AGU SAAR, ENN REALO ja PAAVO LÕUK. Nägi trükivalgust spektraalsälkamise esmatöö, mis avas uue suuna ja on andnud maailmas laialdast tunnustust leidnud tulemusi tänapäevani.

       

    1975.a. valmis praegune peahoone koos uue krüojaamaga. Loodi röntgenspektroskoopia sektor MART ELANGO juhtimisel. Kuna instituudile oli eksperimentide automatiseerimiseks eraldatud elektronarvuti M-4030 (saadi tööle 1976.a.,asus vastavalt ümberehitatud saalis 1. korrusel) ja kuna  arvuti käigushoidmine nõudis suurt meeskonda (tehas nõudis kuut vastavad kursused tehase juures lõpetanud ekspluatatsiooniinseneri), siis loodi ka arvutusmatemaatika sektor ELMAR VESMANI juhtimisel. Pooljuhtide füüsika sektori uueks juhatajaks valiti PAAVO LÕUK.

    Aparaadiehituse sektoris ehitati orbitaalne spektrofotomeeter RUF (“Tulp”). Pandi tööle uus He veeldaja, tootlikkusega 300 l vedelat He nädalas ja uus lämmastikujaam, mille jõudlus oli 10-kordne võrreldes vanaga. Saadi esimene lääne paljundusmasin ja seadistati fotolitograafia liin heterostruktuuride valmistamiseks, millega pandi alus pooljuhtlaserite temaatikale instituudis.

    Doktorikraadi kaitses IVAR JAEK. Kandidaadikraadi kaitsesid VIKTOR KORROVITS, VLADIMIR OSMININ, PEET KASK, NEEME ROOSE, NELLI JAANSON, ILMAR KUUSMANN, ILMO SILDOS, ARTUR KUZNETSOV ja ANATOLI KUZNETSOV.

    Eesti teaduspreemia omistati GEORG LIIDJALE, LJUBOV REBASELE, REIN AVARMAALE ja PEETER SAARILE tööde tsükli “Väikeste molekulide madalatemperatuuriline spektroskoopia kristallides” eest.

 

    1976. aastal toimusid kaks väga olulist sündmust Eesti füüsika ja täppisteaduste valdkonnas üldse. Nimelt alustas instituudis tööd Eesti ainus füüsika doktoritööde kaitsmise nõukogu, mis töötas väga viljakalt kuni 1990. aastani. Selle nõukogu ees promoveerusid 28 teaduste doktorit ja 77 kandidaati tahkisefüüsika, teoreetilise füüsika ja optika alal. See oli üle Liidu kõrgelt hinnatud teadusnõukogu ja tema liikmeteks olid tunnustatud teadlased.

    Teiseks, mõneti olulisemakski sündmuseks oli TRÜ tahkisefüüsika, hilisema laseroptika baaskateedri loomine KARL REBASE ja MART ELANGO juhtimisel. Hea erialase ettevalmistuse said selle kaudu enam kui 80 noort andekat füüsikut. Kateedri loomisega instituudis moodustus kattuvate struktuuridega ühendatud kett või koridor kolmest asutusest – ülikoolist, instituudist ja SKB-st. Tudengite jaoks oli see hästi realiseeritav arenguliin õppest läbi teaduse kuni rakendusteni välja. Kõige otsesemalt integreeriti teadus- ja õppetöö, mis andis füüsikute ettevalmistusele uue ja kõrgema kvaliteedi.

     Instituudi direktoriks sai HARRY ÕIGLANE, asedirektoriteks JAKOV KIRS ja HENN KÄÄMBRE. Moodustati tahke keha teooria sektor NIKOLAI KRISTOFFELI juhtimisel. Kristallide spektroskoopia sektori juhatajaks valiti detsembris PEETER SAARI. Kandidaadiks väitles ennast ARVI FREIBERG. Saadi elektronarvuti EC-1010.

 

    1977.a. loodi molekulaargeneetika töörühm, mille koosseisu kuulusid TRÜ molekulaarbioloogia eriala teadlased. Töörühma juhendas MART SAARMA. Madalate temperatuuride sektoris loodi magnetoptika töörühm VIRGO MIHKELSOO juhtimisel. K. REBANE valiti NSVL TA korrespondentliikmeks, V. HIŽNJAKOV Eesti TA korrespondentliikmeks.

    Toimus aimeartiklite võistlus ühingu “Teadus”  FI büroo ja Noorte Teadlaste Nõukogu korraldusel. Avaldamisküpseid aimeartikleid ei laekunud. Kolmanda koha vääriliseks osutusid “Kvargid ja leptonid – algosakesed?” (autorid JAAK LÕHMUS ja LAUR PALGI) ning “Inertkristallid” (autor REIN KINK).

    Doktoriks väitles end PEET KONSIN, kandidaadiks MATI HAAS, ALEKSANDER DUDELZAK ja JAAK BERGMANN. Arvuti M4030 sai lisamälu, millega operativmälu maht kasvas 256 kilobaitini. ENE eest saadi Eesti preemia. Kollektiivi kuulus ka H. ÕIGLANE. Aasta lõpul valmis kooperatiivelamu “Räni”.

      

    1978.a. toimus Tallinnas rahvusvaheline sümpoosion “Ülikiired protsessid spektroskoopias” 123 osavõtjaga 10 maalt. Ilmus H. KÄÄMBRE “Laseriraamat”. PEETER SAARILE koos kahe Valgevene teadlasega omistati Leninliku Komsomoli teaduspreemia ülikiirete nähtuste uurimise eest molekulides ja kristallides laserspektroskoopia abil.

    Aprillis inspekteeris instituuti NSVL TA komisjon, kes andsid siin tehtavale kõrge hinnangu. Mais külastasid instituuti Rahvusvahelise Puhta ja Rakendusfüüsika Liidu (IUPAP) pooljuhtide füüsika sektsiooni (C-8) eestseisuse liikmed, kes olid oma istungeid pidanud Tallinnas.    

    70-ndate aastate lõpust sai alguse tõeline laseribuum instituudis. Ehitati esimene eksimeerlaser. Õige pea vallutas laserite ehitamine enamuse lepinguliste tööde mahust. Alustanud importlaserite täiendamisest ja värvilaserite ehitamisest, jõuti teaduseksperimendis pikosekundiliste välgatusteni, mis tõstis meie aeglahutusspektroskoopia uuele tasemele. Lepinguliste tööde maht jõudis sel aastal üle miljoni rubla piiri, millest ca poole moodustas laseriehitus.

      

    1979.a. likvideeriti kiirgusfüüsika sektor ja IVAR JAEK lahkus ülikooli. Moodustati teaduslik-tehniline lasertehnika töögrupp, mille juhatajaks sai V. MIHKELSOO. Instituudi teadussekretäriks sai HUDO JÕGI.

    Kandidaadikraadi kaitsesid ALEKSANDER ELLERVEE, ANŠEL GOROHHOVSKI, JAAK KIKAS, ALEKSEI ŠERMAN, TATJANA SAVIHHINA, TIIT KÄRNER ja ALEKSANDER O’KONNEL-BRONIN. Anti käiku aparaadiehituse kompleksi C-korpus.

   

    1980.a. moodustati laserspektroskoopia sektor K. REBASE juhtimisel ja lasertehnika töörühma juurde optika alarühm VLADIMIR BIRJUKOVI juhtimisel.

    Doktoriks väitlesid end GEORG LIIDJA ja PEETER SAARI, kandidaadiks TIIA-ENE PARTS, ALEKSANDER LUŠTŠIK ja TOOMAS SAKS.

    KARL REBANE sai üleliidulise ühingu “Teadus” kõrgeima autasu S.I. Vavilovi nimelise medali suurte teenete eest poliitiliste ja teadusalaste teadmiste levitamisel. Eesti teaduspreemia määrati VALDUR TIIDULE, ROMAN MUGURILE, ALFRED VAHTILE ja RIMMA ŠATSKINALE töödetsükli eest, mis käsitleb topeltvaakummonokromaatorite väljatöötamist spektripiirkonnale 100-300 nm, nende uurimist ja praktilist kasutamist. Registreeriti 2 autoritunnistust.

    Kinnitati laseriprogramm, mille all hakati NL-i  eriti tähtsa programmina välja töötama eksimeer-laser-impulss-spektromeetrit. Järgmisest aastast määrati FI eksimeerlaserite väiketootmise üleliidulise programmi juhtasutuseks.  

      

    1981.a. lahkus direktori kohalt HARRY ÕIGLANE ja direktoriks sai PEETER SAARI. Pooljuhtide füüsika sektoris moodustati kolm töörühma: heterosiirete vedelikepitaksia (juhataja JAANUS FRIEDENTHAL), elektron-sond mikroanalüüsi (VÄINO SAMMELSELG) ja kõrgete rõhkude (JAKOV KIRS) töörühmad.  LJUBOV REBANE lahkus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti.

    Kandidaadikraadi kaitsesid JAAK AAVIKSOO, ALEKS AIDLA, INNA REBANE, ANTS LÕHMUS, ANTI MAISTE ja MATTI SELG.

    Tööde eest kondensaine optika ja spektroskoopia vallas autasustas NSVL TA KARL REBAST P.Lebedevi nimelise kuldmedaliga. Registreeriti avastus “Kristallide kuuma fotoluminestsentsi nähtus”, autorid V. HIŽNJAKOV, K. REBANE, P. SAARI.

     Loodi kõige pikemalainelisem toatemperatuuril pidevas režiimis töötav injektsioonlaser maailmas.

 

    1982.a. moodustati lasertehnika töörühma baasil lasertehnika sektor VIRGO MIHKELSOO juhtimisel. GEORG LIIDJA lahkus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti. Madalate temperatuuride sektori juhatajaks sai REIN KINK.

    Doktorikraadi kaitsesid VLADIMIR PLEHHANOV ja REIN AVARMAA. Kandidaadiks said REIN KAARLI, KRISTJAN HALLER, ROMAN DENISSOV, ANATOLI ŽURAKOVSKI, RAIVO TAMKIVI ja KOIT MAURING.

    Tallinnas toimus rahvusvaheline sümpoosion “Sünergeetika ja kooperatiivsed nähtused tahketes kehades ja makromolekulides”. Osavõtjaid oli 135 seitsmelt maalt.

    Eesti teaduspreemia said PAAVO LÕUK, JAAN AARIK, JAAK BERGMANN, ANDRES VIRRO, ALAR GERST, AHTI NIILISK, ARNOLD ROSENTAL, VÄINO SAMMELSELG ja JAANUS FRIEDENTHAL tööde tsükli “Pooljuht heterosiirete uurimine neliksüsteemis AlGaAsSb ja nende baasil injektsioonlaserite ning kiirgusandurite loomise” eest. ELKNÜ teadus- ja tehnikapreemia omistati ANATOLI ŽURAKOVSKILE. Saadi 4 autoritunnistust ja 3 positiivset vastust autoritunnistuste taotlustele, esitati 6 leiutisetaotlust.

 

    1983.a. likvideeriti arvutusmatemaatika sektor. Sektori baasil moodustati elektronarvutite kasutamise kompleksrühm röntgenspektroskoopia sektori juures (juhataja JAAN PRUULMANN) ja programmjuhtimise kindlustamise töörühm lasertehnika sektori juures (juhataja VILJAR ALLSALU). Senine arvutusmatemaatika sektori juhataja E. VESMAN siirdus vanemteadurina teoreetilise füüsika sektorisse. ARVI FREIBERG sai teadusdirektoriks, senine teadusdirektor HENN KÄÄMBRE asus tööle vanemteadurina röntgenspektroskoopia sektoris.

    Kandidaadiväitekirja kaitsesid VLADIMIR ROSENHAUS, VALENTIN ABRAMOV ja KÜLLIKE REALO. Kaitsesid ka siin sihtaspirantuuris olnud ALMA DAULETBEKOVA ning MITALIP TAIROV. 

    Töötati välja ja ehitati rida laserkomplekse,mille parameetrid vastasid maailmatasemele. Valmis tüüritav heterolaser .Instituudis ehitatud radiomeeter töötas kosmoses “Saluut-7” pardal.

 

    1984.a. moodustati kristallide ja molekulide spektroskoopia osakonnas sektoritevaheline fotoaktiivsete keskkondade füüsika rühm (juhataja JAAK KIKAS), juhendajad R. AVARMAA, P. SAARI ja V. HIŽNJAKOV. Laserspektroskoopia sektoris moodustati eksperimentaalse baasi arengu rühm PEEP JOONASE juhtimisel, pooljuhtide füüsika sektoris automatiseerimise rühm ALAR GERSTI juhtimisel, lasertehnika sektoris automatiseeritud lasersüsteemide rühm VLADIMIR TSUBINI juhtimisel ning aparaadiehituse sektoris vaakumspektroskoopia rühm NEEME ELMETI juhtimisel ja kiletehnika rühm TÕNU JÕESAARE juhtimisel.. Haldusdirektori kohale asus ÜLO UBO.

    Kandidaaditööd kaitsesid EDUARD FELDBACH, BORIS ŠULITŠENKO, MIHHAIL ROZMAN, TEET ÖRD, REIN SAAR, VLADIMIR MÜRK, BORIS SORKIN ja ARTUR SUISALU. Ilmus 206 teadustööd ja 12 aimeartiklit. Üleliidulise komsomoli preemia sai koos Valgevene teadlastega JEVGENI BERIK.

    25.09. suri AKSEL KIPPER (s. 1907).

 

    1985.a. loodi ioonkristallide füüsika sektoris katoodkroomsete mälumaterjalide töörühm JEVGENI BOGDANOVI juhtimisel ja patendiinformatsiooni töörühm reorganiseeriti patendilitsentsi, leiutus- ja ratsionaliseerimise osakonnaks, mille juhatajaks määrati ALLA HÄMMALOVA.

    Kandidaaditööd kaitsesid ALEKSANDER REBANE, VITALI NAGIRNÕI, JAANUS FRIEDENTHAL, REIN KOCH ja ABDIRAŠ AKILBEKOV.

    Ilmus 170 teadustööd ja 18 aimeartiklit. Ilmavalgust nägi J. LÕHMUSE ja L. PALGI raamat “Osakestest osakestes”. NSVL TA kuldmedali parima üliõpilastöö eest sai aspirant J. JÕGI ja Eesti TA üliõpilaspreemia määrati aspirant J. LIPPMAALE. Noorteadurite tööde  järjekordse konkursi võitis RAIVO JAANISO.

    Eesti teaduspreemia said koos PAUL KARDI ja LEMBIT SOSSIGA NIKOLAI KRISTOFFEL ning VLADIMIR FEDOSSEJEV mitmekihiliste optiliste süsteemide teoreetilise uurimise eest. Automatiseeritud eksimeerlaserisüsteemi väljatöötamise ja loomise eest said NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse hõbemedali V. MIHKELSOO ja V. TSUBIN ning pronksmedali J. BERIK ja V. ALLSALU.

    Augustis käis instituudis külas Helsingi Tehnoloogia Instituudi madalate temperatuuride labori direktor O.V. LOUNASMAA. 

    Saadi 2 USA ja 1 Saksamaa LV patent, 7 autoritunnistust ning 7 positiivset vastust autoritunnistuse taotlusele.

    9. veebruaril suri RIMMA ŠATSKINA (s. 1936) ja 6.detsembril ALEVTINA MALÕŠEVA (s. 1921).

 

    1986.a. esimesel poolel mindi üle uuele töö tasustamise süsteemile. Endiselt teadustöötajate kahelt, jäigalt fikseeritud palgaga astmelt (nooremteadur, vanemteadur) mindi üle viieastmelisele süsteemile (nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur, peateadur), kusjuures ametikoha palk võis varieeruda küllaltki suurtes piirides. Seni praktiseeritud teadustöötajate ümbervalimise asemel toimus ametikohtade täitmine atesteerimise põhjal. Üleliidulisi malle jälgides nimetati senised sektorid ümber laboriteks. Aasta lõpuks oli FI-s 1 peateadur (V. HIŽNJAKOV), 15 juhtivteadurit,50 vanemteadurit, 49 teadurit ja 31 nooremteadurit.

    Moodustati informatsiooniosakonna koosseisus paljundusrühm (juhataja KUULO VESTRE). Likvideeriti krüotehnika labor, mida asendas krüojaam VELLO TOMBERGI juhtimisel madalate temperatuuride labori juures. Likvideeriti tehnilise info rühm informatsiooniosakonna juures ja moodustati tehnilise- ja patendiinfo rühm patendiosakonna juures (juhataja ANTS LAOS). Saadi elektronarvuti EC 1046.

    Doktoridissertatsiooni kaitses ARVI FREIBERG, kandidaadidissertatsiooni TEA AVARMAA, KÕU TIMPMANN ja JEVGENI BERIK.

    Ilmus 187 tedustööd ja 23 aimeartiklit. Järjekordsel noorteadurite konkursil võitis “puhta” teaduse 1. preemia I. RENGE, rakendusuuringute 1. preemia V. PALM ja M. TRUMMAL.

    Märtsis külastas instituuti 17-liikmeline teadlaste rühm 9 riigist, kes osalesid Tallinnas toimunud termoluminestsentsi dateeringu metoodikale pühendatud seminaril. Aprillis külastas FI-d Kioto ülikooli professor T. TSUBOI. Ajavahemikul 2.12.85.-30.11.86. oli Osnabrücki ülikoolis stažeerimas Humboldti stipendiaadina ARTUR KUZNETSOV.

    Saadi 1 USA, 3 Prantsusmaa, 1 Saksa DV ja 1Rootsi patent, 7 autoritunnistust, 5 positiivset vastust taotlustele. Esitati 5 leiutisetaotlust.

    REIN AVARMAA, ANŠEL GOROHHOVSKI, JAAK KIKAS ja LJUBOV REBANE said autorite kollektiivi koosseisus NSVL teaduse- ja tehnikaalase riikliku preemia. KARL REBANE pärjati sotsisalistliku töö kangelaseks. VLADIMIR HIŽNJAKOV sai teeneliseks teadlaseks.

 

    1987.a. märtsis moodustati molekulide ja kristallide spektroskoopia osakonnas värvilaserite töörühm JEVGENI BERIKU juhtimisel ja oktoobris aparaadiehituse laboris laseroptika sektor TÕNU JÕESAARE juhtimisel. Novembris valiti VLADIIR HIŽNJAKOV Eesti TA akadeemikuks füüsika erialal. Detsembris kinnitas teadusnõukogu ILMAR OTSA teoreetilise füüsika labori ja JAAK KIKASE laseroptika labori juhatajaks (vastavalt pensionile siirdunud H. KERESE ja surnud R. AVARMAA asemele). Detsembris valiti KARL REBANE NSVL TA akadeemikuks optika erialal.

    Pärast aastast vaheaega sai FI spetsialiseeritud nõukogu jälle õiguse võtta kaitsmisele dissertatsioone teoreetilise ja matemaatilise füüsika, optika ja tahkise füüsika erialal. Nõukogu esimeheks kinnitati P. SAARI, aseesimeheks H. KERES ja teadussekretäriks H. KÄÄMBRE.

    REIN KINK kaitses doktoritööd, kandidaaditööd kaitsesid RISTO TAMMELO, BAROT NAMOZOV ja ANDRES HAAV.

    Mais toimus FI kaasorganiseerimisel Tallinnas sümpoosion “Madalatemperatuurilistes keskkondades paiknevate molekulide laserspektroskoopia uued meetodid”, kus osales 116 teadlast, nende hulgas 13 välismaalt. FI töötajatelt oli 19 ettekannet.

    Oktoobris toimus Tallinnas FI organiseerimisel üleliiduline nõupidamine “Molekulide ja kristallide luminestsents”, millest võttis osa 350 teadlast.

    20. novembril toimus konverents “Neli aastakümmet füüsikat instituudis”, mis oli pühendatud FI 40. aastapäevale. Ettekannetega esinesid H.KERES, T. LUŠTŠIK, P. SAARI, J. KIRS ja H. ÕIGLANE. Toimus järjekordne noorte teadlaste tööde konkurss, mille võitis “puhta” teaduse alal J. AAVIKSOO ja T. REINOTI ühistöö ning rakendusuuringute vallas R. TAMKIVI.

    17. märtsil anti FI-le “kui üleliidulise sotsialistliku võistluse võitjale 1986.a.” üle üleliiduline rändpunalipp. Eesti teaduspreemia laureaatideks said koos TRÜ teadlastega T. KÄRNER, H. KÄÄMBRE, N. LUŠTŠIK, F. SAVIHHIN ja J. VASSILTŠENKO töödetsükli “Termoaktivatsioonispektroskoopia ning selle rakendused kristallide kiiritusfüüsikas ja selektiivdosimeetrias” eest. Laserspektromeetri väljatöötamise ja loomise eest said lasertehnika  labori töötajasd NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituselt 1 kuld-, 4 hõbe- ja 13 pronksmedalit.      

    Ilmus 251 teadustööd ja 32 aimeartiklit. Saadi 1 Itaalia ja 1 Saksa DV patent, 7 autoritunnistust ning 7 positiivset vastust taotlustele. Parimaks leiutajaks eelmise aasta tegevuse eest tunnistati V.TIIT.

    7. augustil suri REIN AVARMAA. Suri KARL-SAMUEL REBANE.

   

    1988.a. jaanuaris moodustatui kristallide spektroskoopia laboris spektrokronograafia ja holograafia rühmad (hiljem nimetatud sektoriteks) vastavalt A. FREIBERGI ja P. SAARI juhtimisel.

    Augustis moodustati molekulide ja kristallide osakonnas laseroptika (hilisem tuumaspektroskoopia) labor (juhataja ühiskondlikel alustel K. REBANE, asejuhataja ENN REALO). Mais loodi teaduslik-tehniline kooperatiiv ESTLA laserite tootmiseks, augustis FIKOM (V. KOSTJUTŠENKO).

    Doktoriväitekirja kaitses SVETLANA ZAZUBOVITŠ, kandidaadiväitekirju kaitsesid PEEP ADAMSON, ANDRES STOLOVITŠ, ALEKSANDER PIŠTŠEV, VIKTOR PEET, ARVO KIKAS, RAIVO JAANISO, IVAN DOLINDO ja VIKTOR PALM.

    Moskva kirjastuse Nauka väljaandel ilmus  M. ELANGO “Elementaarsed mitteelastsed kiirgusprotsessid” (vene k.). Teaduspublikatsioone oli 159. Aprillis registreeriti avastus “Deuteeriumi müümolekulide resonantstekke seaduspärasus”, mille autorite kollektiivi kuulub ELMAR VESMAN.

    V. MIHKELSOO, R. KINK, A. TREŠTŠALOV, J. BERIK ja V. TSUBIN said kollektiivi koosseisus töö “Vaakumultravioletses, ultravioletses ja nähtavas diapasoonis eksimeerlaserspektromeetrite väljatöötamine, tööstuslik väljalase ja juurutamine mitmesugustes rahvamajandusarudes NSVL Ministrite Nõukogu 1987.a. preemia. T. LUŠTŠIK sai teeneliseks teadlaseks.

    Järjekordse noorteadlaste tööde konkursi võitis “puhta” teaduse alal A. REBANE ja rakenduslike tööde alal E. NÕMMISTE, V. KOSTJUTŠENKO ja  J. PRUULMANN. 8.-9. detsembril valis FI nõukogu konkursi korras 3 kandidaadi hulgast FI direktori eelseisvaks 5 aastaks. Kandidaadid olid JAAK KIKAS, VLADIMIR HIŽNJAKOV ja ARVI FREIBERG. Valituks osutus viimane.

    Saadi Rootsi patent ja 5 autoritunnistust ning 13 positiivset otsust autoritunnistuste taotlustele.

    Septembris külastas instituuti ja esines seminariettekandega Nobeli füüsikapreemia laureaat R. MÖSSBAUER (Müncheni Tehnikaülikool).

    Suri RAIMUND PREEM (s. 1918) .8. detsembril suri TIIT SOOVIK (s. 1930).

 

    1989.a. jaanuaris kinnitati direktoriks ARVI FREIBERG, septembris valiti teadusdirektoriks KRISTJAN HALLER. Novembris moodustati arvutite uurimistöös rakendamise kompleksrühma baasil riiklik väikefirma “MESO” (direktor JAAN PRUULMANN).

    ALEKSEI ŠERMAN kaitses doktoridissertatsiooni ja RAULI SARAPUU (1959 - 90),VÄINO SAMMELSELG ning OLGA NIKIFOROVA kandidaadidissertatsioone.

    VALDUR TIIDU ja ANATOLI KUZNETSOVI juhtimisel valmis laboratoorse sünkrotroni makett.

    Ilmus Tallinna kirjastuse “Valgus” väljaandel H. KERESE “Vektor- ja tensorruumid” ja Moskva “Nauka” väljaandel T. ja A. LUŠTŠIKU “Elektronergastuste defekttekkeline hääbumine tahkistes”. Avaldati 249 teaduspublikatsiooni.

    Toimus teaduslik uurimistöö terve rea plaaniliste teemade täitmisel riiklike teaduslik-tehniliste fundamentaaluuringute projektide (grantide) nr.53 (Kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse uurimine optiliste meetoditega) ja nr.339 ( Kõrgtemperatuursete ülijuhtide kiiritusmodifitseerimise läve-eelsed mehanismid) ning projekti “Optiline arvuti” raames. Intensiivistusid välissidemed, sealhulgas väga viljakas koostöö Lundi Ülikooli MAX-labi ja INDREK MARTINSONIGA. FI teadusnõukogu võttis vastu otsuse, et möödapääsmatu on üleminek Moskvast sõltumatule teaduskraadide omistamise ja väitekirjade kaitsmise süsteemile ning koos teiste teadusasutustega hakati ka otsust ellu viima. Instituudis tähistati esimest korda avalikult Eesti Vabariigi aastapäeva ning aastaaruanne kirjutati esimest korda eesti keeles. Alandati suurte lepingutega instituutide palgafondi protsente. Lepingute maht kahanes aga kiiresti ja riigieelarve kattis vaid poole palgafondi vajadustest.

    Saadi Jaapani patent, 7 autoritunnistust, 4 positiivset otsust autoritunnistuste taotlustele.

    31. juulil suri ASTRA RITSOSON, üks instituudi veterane, kes töötas siin 1958.aastast (s. 1926).  

   

    1990.a. septembris loodi välissuhete sektor, mille juhatajaks määrati RAIVO TAMKIVI. Oktoobris likvideeriti FI struktuuris osakonnad ja kaotati osakonna juhatajate ühiskondlikud ametikohad. Novembris toimus konkurss riigipalgaliste teadurite kohtade täitmiseks, kusjuures kohtade arvu oli tunduvalt vähendatud. Konkurss oli tihe. Väljalangenuile sai lohutuseks märgatavalt paremate positsioonide hõivamine teistes asutustes. Kuigi konkurss õnnestus ja instituudi teadusproduktsioon ei vähenenud, ei arvestanud inimeste arvu järgi toimuv poliitiline rahajagamine kokkuhoidu. Detsembris reorganiseeriti pooljuhtide füüsika labor. Moodustati iseseisev struktuuriüksus – kiletehnoloogia töörühm (juhataja J. AARIK) TÜ ja FI koostööprogrammi “Aatomkihtepitaksiaalsed supervõre-struktuurid ja nende rakendamine” täitmiseks. Kõrgete rõhkude töörühmast läks üle 4 inimest laserspektroskoopia laborisse ja 2 kristallide spektroskoopia laborisse.

    Doktoridissertatsiooni kaitsesid VIKTOR DENKS, PIRET KUUSK, RISTO TAMMELO, JAAK LÕHMUS ja HENN KÄÄMBRE, kandidaadidissertatsiooni ALEKSANDR FRORIP, JEVGENI MALKIN, PEETER KUKK, RENATA SORKINA.

    10.-12. oktoobril toimus FI ja KBFI ühisel organiseerimisel Lohusalus esimene Tallinna neutriino-füüsika-alane  sümpoosium, millest võttis osa 52 teadlast 12 maalt.

    Ilmus M. ELANGO “Elementary Inelastic Radiation Processes” – American  Institute of Physics, New York ja “Valguse” väljaandel V. KORROVITS, H. KÄÄMBRE  “Eesti-vene-inglise füüsika-sõnastik”. Avaldati 159 teadustööd.

    Aprillist töötas Eesti Vabariigi ministrina ARTUR KUZNETSOV. Aasta algul asutati üliõpilasstipendium, mis antakse statuudi kohaselt füüsikaüliõpilasele, kes on edukas õpingutes ja aktiivne teadustöös, ega saa nimelist või muud lisastipendiumi. Sügissemestril määras instituudi kabinet oma esimese stipendiumi TÜ IV kursuse tudengile EDVIN KUKELE. 31.augustil võttis teadusnõukogu vastu uue FI põhikirja.

    Esimese pääsukesena läänemaailmast saabus kaheks semestriks Tartusse müükatalüüsi alast diplomitööd tegema E. VESMANI juurde JAN WALLENIUS Götebori Chalmersi Tehnikaülikoolist. Tema elamaasumisega erakorterisse tekkis probleeme, mis siiski lahenesid FI direktori visiidiga kohaliku julgeolekuülemuse juurde.

    21. juulil suri RAULI SARAPUU (s. 1959).

   

    1991.a. oli suurte muudatuste aasta ühiskonnas. Kerkis päevakorda Eesti teaduskorralduse reorganiseerimine, eriti teaduste akadeemia instituutidega  seonduvalt. TÜ rektor J. KÄRNER kirjutas märgukirja, mis andis tuult tiibadesse spekulatsioonidele ja vastandas ülikoole Eesti TA-le. 

    Jaanuaris kinnitati Tartu Ülikooli doktorikraade omistavate nõukogude kooseis. Füüsikaosakonna     juures alustas tööd kolm nõukogu: füüsika, geofüüsika ja astronoomia alal. Juunis kinnitati magistritööde kaitsmise komisjonid. Sellega oli loodud oma teaduslike kraadide omistamise süsteem. Kuid vana süsteem töötas veel Läti TA Füüsika Instituudis ja seal kaitses oktoobris tulevane FI laborijuhataja ALEKSANDER LUŠTŠIK ja detsembris IMBI TEHVER “vanade” nõuete järgi doktoritööd ja VLADIMIR ŠTŠERBAKOV kandidaaditööd. PhD kraadi kaitsesid ANDRUS AUSMEES, HEIKI SÕNAJALG, SERGEI SAVIHHIN, ERGO NÕMMISTE, MARGUS RÄTSEP ja TÕNU  PULLERITS.

    Jaanuaris eraldus FI-st teaduslik-tehniline kooperatiiv “ESTLA”, mille esimeheks J. BERIK.

    Teadustöö põhisuunad määrati doktoriõppe valdkondadega, mis kinnitati teadusnõukogu otsusega novembris:  

    1. Laserspektroskoopia, sealhulgas: energiaülekanne molekulaar- ja pooljuhtkristallides (J. AAVIKSOO), (kvaasi)kahedimensionaalsed kristallid (J. AAVIKSOO), ühe lisandimolekuli spektroskoopia (K. REBANE), ülikiirete (piko- ja subpikosekundiliste) protsesside spektroskoopia (A. FREIBERG, P. SAARI, R. KAARLI, S. SAVIHHIN, K. TIMPMANN, M. RÄTSEP), lisanditahkiste selektiiv-spektroskoopia (J. KIKAS, K. MAURING, A. SUISALU, I. RENGE), värvustsentrite sälkspektroskoopia ja foononspektroskoopia (I. SILDOS), tahkiste optiline spektroskoopia kõrgetel hüdrostaatilistel rõhkudel (A. LAISAAR), faasisiirete Raman-spektroskoopia (K. HALLER), optiliselt detekteeritud mikrolaine resonantside spektroskoopia (A. SUISALU).  

    2. Vaakumultraviolett- ja sünkrotronkiirguse spektroskoopia, sealhulgas : röntgen- ja elektronspektroskoopia (M. ELANGO, A. SAAR, A. MAISTE, E. NÕMMISTE, A. AUSMEES, A. KIKAS), raalmodelleerimine (M. ELANGO, A. AUSMEES, A. KIKAS), eksoelektronemissioon (H. KÄÄMBRE, V. BITŠEVIN), atomaarsete krüokristallide (Xe, Kr, Ar) VUV-spektroskoopia (R. KINK), skaneeriva VUV laserkiirguse genereerimine ja kasutamine (J. MAKSIMOV, M. KINK), kõrgtemperatuursete ülijuhtide optiline spektroskoopia sünkrotronkiirguse abil (R. KINK).  

    3. Optiline informaatika, sealhulgas: Fourier’ optika, aeg-ruumiline (4-dimensionaalne) holograafia ja selle rakendused optilises infotöötluses (P. SAARI, R. KAARLI, A. REBANE, H. SÕNAJALG), spektraalselektiivsed mälukeskkonnad ja nende rakendused optilises infosalvestuses ja valgusfiltrites (J. KIKAS, I. SILDOS, J. MALKIN).  

    4. Kvantoptika, sealhulgas : molekulaarsüsteemid tugevates elektromagnetväljades (V. HIŽNJAKOV, M. ROZMAN, O. SILD), aeglahutusega optilised spektrid ja spektraalsälkamine (I. REBANE).  

    5. Mittelineaarne optika, sealhulgas: lisanditsentrite resonantne CARS-spektroskoopia (A. FREIBERG, P. KUKK), resonantsete keskkondade koherentsed optilised kosted (P. SAARI, R. KAARLI, H. SÕNAJALG, M. RÄTSEP), fotostimuleeritud mittelineaarsed efektid tahkistes (N. KRISTOFFEL. A. PIŠTŠEV), valguskaja ja koherentsete impulsside segunemine (V. HIŽNJAKOV, M. ROZMAN).  

    6. Laserite füüsika ja tehnika (A. TREŠTŠALOV jt.).  

    7. Tahkiseteooria, sealhulgas: lisanditsentrid ja defektid (V. HIŽNJAKOV, N. KRISTOFFEL, I. TEHVER. G. ZAVT), kõrgtemperatuurne ülijuhtivus (V. HIŽNJAKOV,  P. KONSIN, N. KRISTOFFEL, A. PIŠTŠEV, A. ŠERMAN, T. ÖRD, G. ZAVT), struktuursed faasisiirded ja senjettelektrikud (P. KONSIN, N. KRISTOFFEL, T. ÖRD), tahkiste sekundaarkiirgus (V. HIŽNJAKOV, I. TEHVER), molekulaarspektroskoopia (O. SILD), heterostruktuuride optika ja elektromagnetlainete levik (V. FEDOSSEJEV), korrastusteta tahkised (V. HIŽNJAKOV, G. ZAVT), tahkiste tuumaergastused (M.

HAAS).     

    8. Elementaarosakeste teooria, sealhulgas: elektronõrgad protsessid mittestandartsetes mudelites; kõrgemate spinnidega osakeste teooria (I. OTS), neutriinofüüsika ja neutriinoastrofüüsika (L. PALGI), mitteassotsiatiivse algebra meetodid elementaarosakeste füüsikas (J. LÕHMUS), superstringi teooria (P. KUUSK).  

    9. Gravitatsiooniteooria, sealhulgas: üldrelatiivsusteooria printsiibid (H. KERES), gravitatsioonivälja kvantteooria (P. KUUSK), liikumisvõrrandid üldrelatiivsusteoorias ja gravitatsioonilainete detekteerimine (R. TAMMELO).

    10. Madalate temperatuuride füüsika, sealhulgas: ülimadalatemperatuurse optilise spektroskoopia apa-ratuuri arendamine (V. KORROVITS), ülinõrkade vastasmõjude uurimine tahkistes magnetoptiliste meetoditega (A. STOLOVITŠ).

    11. Kõrgtehnoloogiline aparaadiehitus (R. KINK, A. LÕHMUS, V. TIIT), sealhulgas optiliste heeliumkrüostaatide arendamine (A. LÕHMUS).  

    12. Pooljuhtstruktuuride füüsika ja tehnoloogia, sealhulgas: lainejuhtstruktuurid (P. ADAMSON), aatomkihtepitaksia (J. AARIK, J. FRIEDENTHAL, H. KOPPEL, A. NIILISK, A. ROSENTAL), tunnelmikroskoopia (V. SAMMELSELG), pooljuhtsensoorika (J. AARIK, M. EINASTO, J. FRIEDENTHAL).  

    13. Kiirgusfüüsika ja keskonnakaitse, sealhulgas: Mössbaueri spektrokronograafia (E. REALO, R. KOCH), kõrgselektiivne gammaspektroskoopia (E. REALO, R. KOCH).  

    14. Humanitaarfüüsika (H. KÄÄMBRE).  

    15. Fotobiofüüsika, sealhulgas: esmane energiaülekanne ja transformatsioon fotosünteesis (A. FREIBERG, T. PULLERITS, K. TIMPMANN), fotosünteesivate süsteemide selektiivspektroskoopia (K. MAURING, I. RENGE).

    16. Ioonkristallide füüsika ja tehnoloogia (V. DENKS, M. ELANGO, E. FELDBACH, N. KRISTOFFEL, T. LUŠTŠIK, A. MAAROOS, S. ZAZUBOVITŠ, G. ZAVT).  

    17. Raalifüüsika (A. ŠERMAN, G. ZAVT).

    Jätkub koostöö FI ja Lundi Ülikooli vahel. FI röntgenspektroskoopia ja madalate temperatuuride laborite teadurid käisid mitmel korral eksperimente tegemas MAX-laboris. Programmi koordineerivad INDREK MARTINSON Lundi Ülikooli ja MART ELANGO FI poolt. Tahkise teooria laboril on välja kujunenud tihedad töösuhted Stuttgarti Ülikooliga Saksamaal. Pikemat aega olid Stuttgarti Ülikoolis külalisprofessoriks V. HIŽNJAKOV ja G. ZAVT, ühe kuu N. KRISTOFFEL. Kristallide spektroskoopia laboris (J. AAVIKSOO) jätkusid ühisuuringud Max-Plancki Tahkiseuuringute Instituudiga Stuttgartis  pooljuhtstruktuuride alal ja Pariisi VII Ülikooliga ülivõrede mittelineaarse luminestsentsi alal.

    Stuttgarti Ülikooli doktorand MARTIN LETZ töötas pikemat aega Tartus oma juhendajate V. HIŽNJAKOVI ja G. ZAVTI juures. 

    Septembris leidis Monterey’s (California, USA) aset esimene rahvusvaheline konverents, mis oli pühendatud FI-s ja NL TA Spektroskoopiainstituudis leitud spektraalsälkamise nähtusele. 

    Eesti Vabariigi teaduspreemia sai ELMAR VESMAN “Deuteeriumi müü-molekulide tekke resonantsmehanismi teoreetilise avastamise eest”. 

    1. detsembril oli FI-s põhikohaga töötajaid 255, neist teadustöötajaid 115. Teaduste doktoreid oli 16, kandidaate 78, 6 teadurit ootas Tartu Ülikooli PhD (füüsikas) diplomi kätteandmist. 

    13. juunil suri LJUBOV REBANE (s. 1929). 

 

    1992.a. jaanuaris reorganiseeriti laseroptika labor tuumaspektroskoopia laboriks (juhataja ENN REALO). ARNOLD ROSENTAL sai kiletehnoloogia töörühma juhatajaks. Alustas tööd TÜ füüsikaosakonna, TA FI ja TA AAI koostöö koordineerimiseks loodud kooskõlastuskomisjon koosseisus: H. VOOLAID, L. PUNG, H. TAMMET, J. AAVIKSOO TÜ-st, A. FREIBERG, I. OTS FI-st ja T. VIIK, R. RÕÕM, E. SAAR AAI-st. TÜ rektori käskkirjaga 7. maist arvati TÜ füüsika-keemiateaduskonna doktorantuuri laseroptika kateedri juures kõik senised FI 5 aspiranti. 11. juunil valiti TÜ nõukogus füüsikaosakonna korralisteks professoriteks JAAK AAVIKSOO (optika ja spektroskoopia), MART ELANGO (tahkisefüüsika) ja VLADIMIR HIŽNJAKOV (statistiline füüsika ja kvantteooria). PAAVO LÕUGU eestvedamisel alustati EV Metroloogiakeskuse rajamist. E. REALO juhtimisel hakati tegelema toiduainete ja elukeskkonna radioaktiivse saastatuse probleemidega . Kaardistati radionukliidide levik Eestis ja Tšernobõli saaste ulatus. Alustas tööd pidevalt käigus olev radionukliidide registreerimise seade, mis loodusliku fooni ületamisest märku annab.  

    ARTUR KUZNETSOV kaitses Uraali Polütehnilises Instituudis tööd teaduste doktori kraadi saamiseks. PhD kraadi taotlesid MARK AIZENGENDLER ja JURI MAKSIMOV.

    Vastavalt EV valitsuse korraldusele 02.04.1991.a. Eesti teaduse taseme ja arengusuundade rahvusvahelise ekspertiisi korraldamisest esitasid loodusteaduste alal töötavad uurimisrühmad 1991.a. kevadel aruande oma tegevuse kohta aastail 1986-90. Nendega tutvus 14 Rootsi teadlastest koosnevat ekspertkomisjoni, kes hiljem külastasid ka Eestit. Ekspertiisi koordineerisid Eesti Teadusfondi Nõukogu ja Rootsi Loodusteaduste Teadusnõukogu. 1992.a. suveks oli koostatud mahukas aruanne “Evaluation of Estonian Research in Natural Science. Report to the Estonian Science Fund Counsil, 1992” (304 lk.). 

    Novembris allkirjastati kolmeaastase kehtivusega koostööleping fotosünteesi uurimise alal FI, Umeå Ülikooli (Rootsi), Jyvaskylä Ülikooli (Soome), Amsterdami Vaba ülikooli (Holland), Leedu TA Füüsika Instituudi ja Vilniuse Ülikooli vahel. Algas Eesti-Rootsi-Soome ühistöö Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla seisundi hindamiseks. FI poolt vastutab E. REALO. 25. novembril sõlmiti TÜ, FI ja Peterburi Ülikooli Keemia Instituudi vahel kolmepoolne leping mikroelektroonsete keemiliste sensorite väljatöötamiseks. 

    Toimus Eesti Teadusfondi grantide ja Innovatsioonifondi grantide konkurss . Üksikuid uurijaid toetas Ameerika Füüsikaühing. 

    Esimese Eesti Füüsikaseltsi aastapreemia sai ENN REALO aeglahutusega Mössbaueri spektroskoopia alaste tööde, nende seas tuumapolaritonide olemasolu eksperimentaalse kinnitamise eest. M. ROZMAN sai A. von HUMBOLTI stipendiumi tööks Ulmi Ülikoolis. JAAK LÕHMUS valiti Baasuuringute Instituudi (Palm Harbor, USA) auprofessoriks. 15. novembril tähistati piduliku aktusega HARALD KERESE 80-ndat sünnipäeva.

    5. augustil suri Eesti Põllumajandusakadeemia mehaanikakateedri juhataja, endine kauaaegne  (1960  - 1985) FI vanemteadur EMIL ILMAS (s.1931). 28. aprillil suri kauaaegne FI raamatukogu juhataja (pensionil), veteran, kes töötas juba FMMI-s,  ALMA HÕRAK (s. 1914).   

    15. detsembril oli FI-s põhikohaga töötajaid 197,sealhulgas 97 teadustöötajat, neist  85 teaduskraadiga. Pikemaajalisel tööl välismaal oli 15 teadurit. 

 

    1993.a. juunis valiti RISTO TAMMELO TÜ korraliseks professoriks väljateooria alal. Novembris valiti KARL REBANE TÜ emeriitprofessoriks. Detsembris valiti ALEKSANDER LUŠTŠIK FI ioonkristallide füüsika labori juhatajaks pensionile jäänud T. LUŠTŠIKU asemele.  

    PhD kraadi kaitses TÕNU REINOT. Eesti Füüsikaseltsi aastapreemia anti REIN KAARLILE töödetsükli “Footonkaja ja spektraalsälgatavate materjalide rakendusvõimaluste eksperimentaalne uurimine optilises infotöötluses ja spektroskoopias” eest ja üliõpilaspreemia MADIS RAUKASELE töö “Ülikitsastest enesekaassetest optilistest filtritest spektrite fotosälkamise baasil”  eest. FI üliõpilasstipendium määrati kevadsemestriks VALTER ZAZUBOVITŠILE ja sügissemestriks VAMBOLA KISANDILE.

    5.-8. oktoobrini toimus Lohusalus Tartu ja Helsingi ühisorganiseerimisel II Tallinna neutriinofüüsikaalane sümpoosium. Osavõtjaid oli 33  11 maalt. 

    15. oktoobril korraldati FI-s rahvusvaheline teaduskonverents tähistamaks  Eesti TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi 45., Füüsika ja Astronoomia Instituudi 40. ning Füüsika Instituudi 20. aastapäeva. Ettekandega esinesid: Nobeli laureaat KAI SIEGBAHN (Uppsala), ERNST SIGMUND (Stuttkart), BORIS ZAHARTŠENJA (St. Peterburg), LEONAS VALKUNAS (Vilnius), REINO LAIHO (Turku), INDREK MARTINSON (Lund) ja ARVI FREIBERG (Tartu).

    Jätkus ioonkristallide füüsika labori koostöö Poola TA Madalate Temperatuuride ja Struktuursete Uuringute Instituudiga Wroclawis ja Tšehhi TA Füüsika Instituudiga Prahas. (koordinaator S. ZAZUBOVITŠ). 

    Sõlmiti koostöölepped TÜ õppetoolide ja FI laborite vahel. Lepete raames kooskõlastatakse õppeplaanid ja programmid, FI laborid teevad õppetööd põhiliselt eri- ja valikkursuste osas, juhendavad kursuse-, diplomi-, magistri- ja doktoritöid ning aitavad erialaüliõpilastele, magistrandidele ja doktorantidele luua praktiseerimisvõimalusi teiste riikide teadus- ja õppeasutustes ning osa võtta teadusüritustest. Lepped näevad ette ka ühiseid uurimistöid ning ühiste teadusürituste korraldamist.

       Veebruarist töötas FI-s T. FONDEN – külalisteadur Rootsist.

    Eesti Vabariigi teaduspreemia sai MART ELANGO monograafia “Elementary Inelastic Radiation Processes” (American Institute of Physics, 1991). Humbolti Fondi kingitusena oma endistele stipendiaatidele (ARTUR KUZNETSOV, ILMAR KUUSMANN) sai FI  ioonkristallide füüsika labor 33 000 DEM väärtuses seadmeid. Kingituse andis 30. juunil pidulikult üle SLV suursaadik Eestis HENNING v. WESTINGHAUSEN.

    Kompenseerimaks teadusajakirjade tellimisvõimaluste katastroofilist vähenemist on TÜ ja FI raamatukogudes kättesaadav “Current Contens on Disketts with Abstracts”.  

    FI ja SKB initsiatiivil loodi Tartu Teaduspark (1996. a. korraldati ümber Tartu Teaduspargi Sihtasutuseks).

    Surid FI endised töötajad HEINO RAUDSEPP (s. 1929), AARE PURGA (s. 1937), VAMBOLA NÕMM (s. 1930). 

 

    1994.a. jaanuarist sai FI direktoriks KRISTJAN HALLER, teadusdirektoriks HENN KÄÄMBRE.

    Meie tunnustatud fundamentaalfüüsik MADIS KÕIV, keda lai üldsus tunneb rohkem kirjaniku ja kunstnikuna, valiti TÜ vabade kunstide professoriks. Aasta lõpus analüüsiti esimest korda rahvusvahelisel tasemel avaldatud teadustöid. Selgus, et FI aadressiga kirjed moodustavad tervelt viiendiku  kõigist Eesti aadressiga Current Contents’I (CC) kirjetest.  

    PhD kraadi kaitsesid Tartus ERKO JALVISTE ja PAVEL RUBIN ning Uppsalas KAUPO PALO.  

    Eesti Füüsikaseltsi aastapreemia anti GEORG LIIDJALE töödetsükli eest, mis käsitleb elementaarergastuste relaksatsiooni ja värvitsentrite olemust mitmesugustes kristallides ning optilise spektroskoopia madala- ja ülimadalatemperatuuriliste meetodite rakendamise eest. Üliõpilaspreemia sai JÜRI ÖRD.

    27.-29. augustini toimus Tartus XII Jahn-Telleri efekti alane sümpoosion. Osales 76 teadlast 10 riigist. FI poolt esitati 11 ettekannet, neist 9 tahkiseteooria labori töötajatelt. 

    EV Teadus- ja Arendusnõukogu moodustas 5 ekspertkomisjoni, kelle ülesandeks oli Eesti teaduse hetkeseisu ja potentsiaali hindamine. 

    FI teaduritest viibivad pikaajalisel teadustööl välismaal:  

    RAIVO JAANISOO – Genfi ülikool (Šveits) alates 01.02.1990.;  

    KAUPO PALO – Helsinki Ülikool (Soome) 30.09.1990 – 31.01.1993., Uppsala Ülikool (Rootsi) 01.02.1993. – 31.08.1994.. CERN (Genf, Šveits) alates 01.09.1994.;  

    TÕNU PULLERITS – Umeå Ülikool (ROOTSI), Amsterdami Vaba Ülikool (Holland), Lundi Ülikool (Rootsi), alates 29.05.1992.;  

    ERGO NÕMMISTE – Oulu Ülikool (Soome) alates 24.08.1992.;  

    ANDRUS AUSMEES – Uppsala Ülikool (Rootsi) alates 01.10.1992.;  

    MIHHAIL ROZMAN – Ulmi Ülikool (Saksamaa) 26.10.1992. – 30.11.1994.;  

    SERGEI SAVIHHIN – Iowa Osariigi Ülikool (Ames, USA) alates 01.03.1992.;  

    TÕNU REINOT -  Iowa Osariigi Ülikool alates 01.08.1993.;  

    SVETLANA ZAZUBOVITŠ – Centro de Investigacion en Fisica, Universidad de Sonora (Hermosillo, Mehhiko) 07.10.1994 – 07.10.1995.;

    MARGUS RÄTSEP – Aime Cotton Laboratory (Orsay, Prantsusmaa) 10.1994 – 10.1995.;  

    ANDRES STOLOVITŠ – Max Plancki Füüsikainstituut (München, Saksamaa) 01.11. 1994. – 31.10.1996.

    

    Ilmusid:  

    1)      J. LÕHMUS, E. PAAL, L. SORGSEPP “Nonassociative Algebras in Physics” Hadronic Press, Palm Harbor (Florida, USA) 1994;  

    2)      V. ABRAMOV, P. KUUSK “Supersümmetria füüsikas ja matemaatikas” Tartu, 1994;  

    3)       J. LÕHMUS “Uutesse maailmadesse. Aatom ja universum” – “Koolibri”, Tallinn, 1994.  

GEORGE SOROSI poolt asutatud Rahvusvahelise Teadusfondi (ISF) pikaajaliste uurimisprojektide konkursil said FI  töötajad 8 granti. 20. oktoobril sõlmiti koostööleping FI (koordinaator A. LÕHMUS) ja Lundi Ülikooli tahkisefüüsika osakonna (koordinaator L. SAMUELSON) vahel. Lepingu kestvus on 5 aastat, mille jooksul arendatakse madalatemperatuurset spektroskoopiat ning elektron- ja tunnelmikroskoopiat. Koostöö finantseerimine on Rootsi poolt.

 

21. jaanuaril tapeti Tartus endine teoreetilise füüsika labori töötaja, füüsikakroonika aastakäikude 1973-89 koostaja REIN MÄNNIK  (s. 1945). 13.novembril suri GRIGORI ZAVT (s. 1938).

 

1995.a. sai FI-st seoses uue teadusseaduse jõustumisega riigi teadusasutus, avalikõiguslik juriidiline isik Haridusministeeriumi valitsemisalas. Teaduste Akadeemia muutus personaalakadeemiaks.                                     Lõpetasid tegevuse TÜ doktorikraade omistavad nõukogud füüsika, astronoomia ja geofüüsika alal. Uue korra kohaselt kaitstakse väitekirju füüsikaosakonna teadusnõukogu ees. On kehtestatud nõue, et edaspidi vastu võetud doktorantidel ja magistrandidel peab vähemalt üks juhendaja olema TÜ töötaja. 

    6.-7. veebruaril toimusid TÜ aulas füüsikapäevad juba 25. korda. Osavõtjaid oli poolteistsada. Esitati 14 suulist ja 9 stendiettekannet. Soome Füüsika Seltsi esindajana viibis kohal prof. MIKKO PAALA-NEN Jyvaskylä Ülikoolist. Rootsi Füüsika seltsi esindas prof. SVANTE SVENSSON Uppsala Ülikoolist. EFS aastapreemia laureaadiks kuulutati V. HIŽNJAKOV dielektrikutes ülivälkega genereeritud optiliste kvantnähtuste teooria väljatöötamise eest. 

    7.-11. oktoobrini toimus Lohusalus III rahvusvaheline neutriinofüüsika alane sümpoosion, mille korraldasid FI teoreetilise füüsika labor, Helsingi Ülikooli kõrgete energiate füüsika instituut ja TÜ teoreetilise füüsika instituut. Osavõtjaid oli 39, s.h. Saksamaalt, Hollandist, Šveitsist, Itaaliast, Prantsusmaalt, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USA-st, Norrast ja Jaapanist. Kokku esitati 27 ettekannet, neist 5 Eesti teadlastelt. 

    Madalate temperatuuride labor koostöös TÜ nahahaiguste kliiniku ja Tartu Teaduspargi firma VEMO-Spektraaliga alustasid ühisuuringuid selgitamaks intensiivse Cu-laserkiirguse mõju mitmesu-guste nahahaiguste ravimisel. 

    Eesti Vabariigi teaduspreemia said JAAK LÕHMUS, LEO SORGSEPP ja .EUGEN PAAL monograafia “Mitteassotsiatiivsed algebrad füüsikas” eest. Eesti TA medali pälvis PEETER SAARI.        

    Novembris asus ametisse EV uus TIIT VÄHI valitsus, mille kultuuri- ja haridusministriks sai JAAK AAVIKSOO. 

 

    1996.a. juunis valiti laserspektroskoopia labori juhataja JAAK KIKAS TÜ korrastamata süsteemide füüsika korraliseks professoriks ja ALEKSANDER LUŠTŠIK tahkisefüüsika korraliseks professoriks. Detsembris valiti lasrspektroskoopia labori juhatajaks ILMO SILDOS. 1. septembril anti seni Tartu Observatooriumile (AAI nimetus alates 1995.a.) kuulunud Tähetorn üle TÜ-le.  

    Veebruaris kaitses OLAVI OLLIKAINEN TÜ füüsikaosakonna nõukogus PhD kraadi.

    19-22. juunil toimus Tartus Barclay hotellis Põhjamaade nõupidamine “Masside päritolu”, kus arutati põhiliselt elektronõrga vastastikmõju ja neutriinofüüsika aktuaalseid probleeme. Nõupidamise organiseerijate hulgas oli Bergeni, Uppsala, Lundi, Helsingi ja Nordita teadlaste kõrval ka PIRET KUUSK. Osavõtjaid oli 44, kes Pärit 12 maalt. Põhiettekandeid oli 9, lisaks veel 11 lühiettekannet. 

    Eesti Füüsikaseltsi aastapreemia laureaadiks sai MART ELANGO tööde eest resonantsergastusega Auger’ spektroskoopias ja Eesti eksperimentaalfüüsikale uute perspektiivide avamise eest Põhjamaade rahvusvahelise koostöö raames. Raske haigus oli aga vastse laureaadi aheldanud haigevoodisse ja auhinda vastu võtma ta ei saanudki. MART ELANGO suri 12. veebruaril (s. 1936). 

    22. veebruaril nimetas Tartu linna volikogu HARALD KERESE Tartu aukodanikuks. President LENNART MERI autasustas teda ka Riigivapi III klassi ordeniga. EV teaduspreemia määrati KARL REBASELE, ARTUR SUISALULE ja VIKTOR PALM juniorile teadustöö eest ühe lisandimolekuli spektroskoopias. 

    13. mail külastas FI-d Eesti Vabariigi president LENNART MERI. 

    Aasta lõpul oli FI-s 169 töötajat, neist 76 teadustöötajat (12 füüs.-mat.dr., 52 füüs.-mat.kand., 10 PhD, 1 MSc).     

    

    1997.a. 24.-25. aprillil tähistati FI eellase Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi 50. asutamise aastapäeva. Esimesel päeval  toimus materjaliteaduse konverents, kus ettekannetega esinesid R. ORAVA (HELSINGI), Y. DENISJUK (St. Petersburg), K. SCHWARTZ (Darmstadt), I. MARTINSON (Lund), M. Wagner (Stuttgart) ja E. SIGMUND (Cottbus). Teise päeva pidulikul aktusel kõnelesid H. KERES, K. HALLER ja H. KÄÄMBRE. Toimus FI veteranide austamine.  

    Juunis valiti TÜ laineoptika korraliseks professoriks PEETER SAARI. 

    24.-28. augustil toimus Tartus X rahvusvaheline seminar “Ultrafast Phenomena in Spectroscopy (UPS’97). Korraldajateks olid FI ja TÜ. Kohalikku korralduskomiteed juhtisid ARVI FREIBERG, PEETER SAARI ja REIN KAAKLI. Osavõtjaid oli 83, kes pärit 17 riigist. Esitati 42 suulist ja 39 stendiettekannet. 

    10.-11. oktoobril toimus Tartus “Kantri” hotellis IV rahvusvaheline Baltimaade sümpoosium aatomkihtepitaksia alal. Osavõtjaid oli 58. Kohalikeks korraldajateks olid ARNOLD ROSENTAL, ALAR GERST ja AIVAR TARRE. 

    Aasta lõpul ühines Füüsika Instituut Tartu Ülikooliga, nimetuse Tartu Ülikooli Füüsika Instituut (TÜFI) all.

    Oktoobris kaitses PhD kraadi IRINA KUDRJAVTSEVA. 

    EFS aastapreemia anti ARLENTIN LAISAARELE kõrgrõhutehnika juurutamise eest füüsikalises eksperimendis Eestis ja tööde eest tahkisefüüsika, optilise kõrglahutusspektroskoopia ja biosüsteemide spektroskoopia alal kõrgetel hüdrostaatilistel rõhkudel. 

    17. septembril suri VLADIMIR MÜRK (s.1949).(Ta oli esimene FI-s kes tihedas konkurentsis sai Euroopa Ühenduse grandi, kuid raske haigus takistas tal seda lõpetada.) 

    14. novembril varises manalas-se FI raudvara, kuldsete kätega meistrimees ALFRED VAHT  (s. 1911).    

 

 

    1998.a. veebruaris valiti TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi korraline professor JAAK AAVIKSOO TÜ rektoriks. Märtsist on TÜ füüsikaosakonna juhataja RISTO TAMMELO. Detsembris valiti TÜFI teadusnõukogu poolt instituudi direktori kohale järgnevaks viieks aastaks senine direktor KRISTJAN HALLER. Tema uus ametiaeg algas 05.01.1999. 

    Alates sellest aastast toimub teadusuuringute riigieelarveline finantseerimine teemade kaupa. TÜFI-s sihtfinatseeriti järgmisi uurimisteemasid:  

    1)      Mälumaterjalid ja nende laserspektroskoopilised uuringud ( juht JAAK KIKAS);  

    2)      Nanostruktuursed materjalid (juht KRISTJAN HALLER);  

    3)      Biofüüsiklised elementaarprotsessid ja nende dünaamika (juht ARVI FREIBERG);  

    4)      Eesti keskkonna radioaktiivsus ja kiirgusdoos (juht ENN REALO);  

    5)      Aine süvastruktuuri teooria ( juht VLADIMIR HIŽNJAKOV);  

    6)      Laserfüüsika ja laseroptilised tehnoloogiad (juht PEETER SAARI);  

    7)      Fundamentaalnähtused dielektrilistes materjalides ja nende rakendusperspektiivid tehnikas (juht ALEKSANDER LUŠTŠIK).  

 

    16.septembril suri JAKOV (JAAK) KIRS (s. 1927). 

 

 

 

Direktorid läbi aegade 

 

 

 

HUMAL, ARNOLD (a-ni 1936 Tudeberg), (10.03.1908 Tallinn – 13.12.1987 Tallinn), matemaatik, füüs-mat. dr (1934) prof. (1945), ETA akadeemik (1951, 1953 – 64 asepresident). Lõpetas Tartu Ülik. 1930, 1928 – 41 töötas sealsamas, a-st 1944 TPI matemaatika kateedri juhataja. Uurimusi rakendusmatemaatika, geomeetria aksioomide ning kujutava geomeetria alalt.

 

KIPPER, AKSEL (5.11.1907 Viljandi – 25.11.1984 Tartu), astrofüüsik ja füüsik, füüs-mat. dr (1938), prof. (1945), ETA akadeemik (1946). Lõpetas Tartu Ülikooli 1930, töötas seejärel Tähetornis. Oli 1941 ja 1944-45 TRÜ prorektori asetäitja õppealal, 1944-45 üldfüüsika-, 1945-49 teoreetilise füüsika kateedri juhataja. 1946-50 ETA asepresident, 1952-73 FAI, 1973-74 AAI direktor. Esitas teooria, mille järgi planetaarsete udukogude pidev spekter tekib elektroni kahefootonilisel üleminekul vesiniku aatomis. Töid pulseerivate tähtede füüsika, kosmilise magnethüdrodünaamika ja kosmoloogia alal. ENSV riiklik preemia 1967. 

 

REBANE, KARL (11.04.1926 Pärnu), eesti füüsik, füüs-mat. dr (1965), ETA akadeemik 1967 (korr. liige 1961), prof. (1968), NSVL TA (a.-st 1991 Vene TA) akadeemik 1987 (korr. liige 1976), Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia liige (1991), Euroopa Akadeemia liige (1993). Õppis 1947-49 TPI-s, lõpetas Leningradi Ülikooli ja 1955.a. sealsamas aspirantuuri. Töötas 1955-56 TRÜ-s, 1956-64 FAI-s, oli 1964-68 ETA Füüsika-Matemaatika- ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemik-sekretär, 1968-73 ETA asepresident, 1973-90 president, 1973-76 ka FI direktor. Oli 1958-60  kohakaaslusel TRÜ eks-perimentaalfüüsika kateedri juhataja, 1976-93 TÜ laseroptika kateedri juhataja, 1990-91 FI laseroptika labori juhataja. Uurinud kondens. aine spektroskoopiat. pms. kristallide elektronvõnkespektrite sekundaarkiirguse teooriat, foononvabade joonte spektroskoopiat ja spektrite sälkamist ning selle kasutamist optilistes mäludes, andmetöötluses ja neuronvõrkude modelleerimist. Avastas koos V. HIŽNJAKOVI ja PEETER SAARIGA kuuma luminestsentsi (avastus registreeriti 1981.a.).

 

ÕIGLANE, HARRY-HARTWIG (5.03.1927 Sõmeru v. – 13.07.1999 Tallinn), eesti füüsik, füüs-mat kand. (1954). Lõpetas 1950 TRÜ, töötas FAI-s  alates1947, a.-st 1964 teadusala asedirektor, 1976-81 FI direktor. 1967-89 ENE ja 1990-91 EE peatoimetaja asetäitja. Uurimusi elementaarosakeste füüsika ja teadusajaloo alalt. Kirjutanud ka kõrgkooli õppekursusi, gümnaasiumi füüsikaõpikuid ja aimeraamatuid. (Vestlus relatiivsusteooriast, 1958; Füüsika nagu ta on, 1979).

 

SAARI, PEETER (02.06.1945 Tallinn), eesti füüsik, füüs-mat. dr (1981), ETA akadeemik (1986). Lõpetas 1968 TRÜ, samast aastast FI-s. 1973 van. teadur, 1976 – kristallide spektroskoopia labori juhataja, 1981-88 FI direktor, 1989-90 E. Teadlaste Liidu esimees; 1991-93 E. Teadusfondi Nõukogu esimees. Uurimusi pms. kuuma luminestsentsi, pikosekundspektroskoopia ja aegruumilise holograafia alalt, on nende uurimissuundade rajajaid. Avastas koos K. REBASE ja V. HIŽNJAKOVIGA kuuma luminestsentsi. 

 

FREIBERG, ARVI (28.06.1948 Kuremäe), eesti füüsik, füüs-mat. dr (1986). Lõpetas 1971 TPI , FI vanemteadur 1979, teadusala asedirektor 1983-88, direktor 1989-93. On pikosekundspektrokronograafia uurimissuuna rajajaid.

 

HALLER, KRISTJAN (12.07.1949 Kuusiku), eesti füüsik, füüs-mat. kand. (1982 ) Lõpetas TRÜ 1973 füüsiku-biofüüsikuna. Töötab  FI-s alates 1972.a., 1984 van. teadur , asedirektor 1989-93, direktor alates 1994. Töid peamiselt molekulide, puhaste ja legeeritud tahkiste laserspekroskoopia, tahkise füüsika, keemilise füüsika ning faasisiirete alal.  

 

 

 

 

Kasutatud põhilised materjalid:  

 

  1. K. Haller.  Füüsika Instituut läbi aegade. Kõne  FI juubeliaktusel 25.04.1997. EFS aastaraamat 1997, 4-17, Tartu, 1998. 

  2. J. Lõhmus. Teoreetilise füüsika labori minevik ja tänapäev. Mateeria süvastruktuuride uurimisest Eestis. FI Uurimused 64, 10-40, Tartu, 1989. 

  3. Füüsikakroonikad 1973-87. 

  4. EFS Aastaraamatud 1989-98.